Räpina paberivabriku liinil jooksvast hallist massist saab peagi suur paberirull. Foto: Mari-Anne Leht

Väike osa kagunurga elanikest teab, millised firmad ja mis eesmärgil kuuluvad mittetulundusühingusse Põlvamaa Patrioot, kuid paljudele tuleb teadasaamine toreda uudisena. Augusti kolmandal kolmapäeval avas enamik ühingusse kuuluvatest firmadest huvilistele oma uksed, niipalju kui praegustes oludes võimalik.

Eesti vanimal ja seega ka kagunurga vanimal, 1734. aastast tegutseval Räpina paberivabrikul loomulikult pole praegu Eestimaa lautasid laastava seakatkuga suurt kokkupuudet, sellepärast sai ettevõtte juhataja Mihkel Peedimaa kõike tootmisega seotut näidata.

„Peamised tooted on pakkenurgad, mis moodustavad toodangust 87 protsenti. Pakkenurki saadame 20 riiki: Põhjamaadesse, Austriasse, Saksamaale, Hollandisse, Lätti, Leetu ja teistesse Euroopa riikidesse. Mitmesugused ettevõtted farmaatsiatööstustest puidu- ja metallitööstusteni kasutavad nurki toodete pakendamisel,” rääkis Peedimaa.

Vabrikus tehakse veel vaheliiste, mida samuti kasutatakse pakendamisel. Ka kaustad pole tootmisest kadunud, kuigi neid valmistatakse napilt.

Standardseid tooteid tehakse vähe. Toodangust koguni 98% moodustavad tellitud tooted. Peedimaa sõnul oli vabriku mullune käive 4,7 miljonit eurot, tänavune tuleb kuue miljoni ligi. Vabrikus töötab 65 inimest.

„Kuna paberivabrik on jäätmekäitleja, sest me kasutame tooraineks poodidesse saadetud kauba pakendeid, samuti pakendi- ja trükitööstuste jääke, saame nii investeeringuteks kui ka platsi korrastamiseks raha taotleda,” märkis paberivabriku juhataja.

Osaühingu Emer-Pen pood Põlvas annab kagunurga kantseleitarvete kauplustele ilmselt silmad ette, sest kauba valik võtab ahhetama: kirjutusvahendid, märkmikud jne, jne.

Poe juhataja Enn Meitern lausus, et majas on ka arvestatav koopiakeskus. „Poe avasin 20 aastat tagasi, koopiakeskuse avamisest saab kümme aastat,” täpsustas ta.

Siin on moodne koopiamasin, mis teeb minutiga 113 koopialehte, aga ka tosina värviga printer. Meiterni sõnul kasutavad koopiakeskuse teenust paljud Põlvamaa ettevõtjad ja asutuste töötajad, ka võrumaalased ei pea paljuks sealt tellimist.

Meitern tunnistas, et enne poe avamist hankis ta kaks aastat kogemusi kantseleikauba müüjana. Nii see aeg kui ka paarkümmend aastat poe juhatamist lubavad tal kindlalt öelda, et müümisel on tähtis suhtumine, kokkuleppest kinnipidamine, hind ja paindlikkus.

Põlvamaa jalgpalliklubi Lootos presidendi Indrek Käo sõnul käib neil üle 170 eri vanuses mängija, kellest lapsi on 130. Noorim on neljane ja tema mängu jälgivad loomulikult vanemad. „Sellises eas saab alguse harjumus sportida,” lisas Käo.

Kuna maakonna Tilsi ja Orava staadion ei ole täismõõtmetes, ei saa neil ka rahvusvahelisi võistlusi pidada. Põlva staadionil saab, aga see ootab uut katet. Käo loodab, et Põlva vald paneb õla alla, seda enam, et staadioni saab kasutada aasta ringi, kuna katte all on küttesüsteem.

Lõuna Pagarid, Lihapagar ja Tere osakond
Arusaadavalt ei lubata toitlustusettevõtetes külalisi ametiruumidest kaugemale.

Aktsiaselts Lõuna Pagarid saab sünniaastaks märkida 1946. Tosin aastat tagasi lõpetati tootmine Räpinas ja 2004. aastal alustati sellega Põlvas. Firmas töötab 65 inimest.

Juhataja Uno Kaldmäe ütles, et firma on n-ö keskmine tootja. „Teeme 120 toodet leibadest kookideni. Päevas saadame siit välja üle kahe tonni leiba, päevane kogutoodang jääb kolme-nelja tonni vahele. Esmapäeval, reedel ja laupäeval saadame suurema koguse kaupa. Üks päev on meil Tallinna päev, Tartusse, Võrru ja Valka läheb kaup iga päev. Praegu saadame leiba ka Tartu vanglasse, kuna võitsime aastase riigihanke,” kõneles Kaldmäe. Ta lisas, et Lõuna Pagarite toodangut ei leia saartelt, Läänemaalt ja Kirde-Eestist. Seal on oma tegijad ja need piirkonnad jäävad Põlva ettevõttele kaugeks.

Parimaks pagaritooteks valiti tänavu Lõuna Pagari krõmpsuv kanepiseemnetega leib.

Kui Lõuna Pagaril on oma kauplus, siis alles 2009. aastal tootmist alustanud üheksa töötajaga osaühingul Lihapagar poodi ei ole.

„Oleme väikefirma, mis suuri kauplusi ei teeninda. Teeme suitsusinke ja -vorste, samuti suitsukana, šašlõki- ja grillvorste. Müüme neid nii Põlva kui ka Elva tarbijate ühistu poodides. Võrus müüsime oma tooteid viimati kolm aastat tagasi,” kõneles juhataja Raul Lusti. Kõige paremini lähevad tema sõnul kaubaks vorstid ja marineeritud kanaliha.

Firma kasutab ainult kodumaist kanaliha, kuid sealihast pärineb osa Taanist ja Saksamaalt. Lusti sõnul teeb firma ka tellimustöid, näiteks jahimeestele.

Kunagisest Põlva piimakombinaadist on saanud aktsiaseltsi Tere Põlva tootmisosakond. Osakonna tootmisjuht Jaak Timusk jääb mõistetavatel põhjustel napisõnaliseks. Ta rääkis, et Tere teeb Põlvas firma jogurtid, või, võideksi, 2,5-protsendilise tetrapakendis joogipiima, rõõsa koore ning muidugi lõssi- ja petipulbri. Osakonnas töötab ligi 160 inimest. Omal ajal oli Põlva kombinaat Nõukogude Liidu suurim pulbritegija.

„Meid on hinnanud pädevad sertifitseerimisasutused. Sertifikaatide olemasolu võimaldab müüa tooteid üle maailma,” sõnas Timusk.

Osakonnal on põlvamaalaste rõõmuks oma pood, kus on müügil kõik kohapeal toodetu.

Millal ja milleks Põlvamaa Patrioot?
Mis ühendab nii neid kui ka Põlva tarbijate ühistut, aktsiaseltse Värska Vesi, Arke Lihatööstus ja Mahta Kütus? Nende firmade juhid on liitunud MTÜga Põlvamaa Patrioot.

Uno Kaldmäe märkis, et kindla vormi sai Põlvamaa Patrioot viis aastat tagasi, kusjuures üks asutajaliikmeid ettevõtjate kõrval oli eraisikuna toonane maavanem Priit Sibul.

„Liitusime Põlvamaa Patrioodiga, sest soovime kohalike toodete tarbimist juurutada juba maakonna lastes. Kohalike toodete tarbimisega toetame kohalikku ettevõtlust, anname kohalikele tööd ja kohalik elu muutub samuti paremaks,” võttis Raul Lusti kokku MTÜ eesmärgi.

Seda toetab jätkuvalt maavalitsus, õla on alla pannud ka SA Põlvamaa Arenduskeskus. Maavanem Ulla Preeden ja arenduskeskuse konsultant Tiiu Marran osalesid samuti ettevõtete avatud uste päeval.

 

 

KOMMENTAAR
ULLA PREEDEN, Põlva maavanem
MTÜ Põlvamaa Patrioot liikmete mõtteviisiks on kohapealse teenuse või toote kohapealne tarbimine. Mullu oli neis firmades esimest korda avatud uste päev, kuid tänavu on palju enam osalejaid, mõnes ettevõttes käis isegi 15 huvilist. Avatud uste päeva eesmärk on inimesi teavitada kohapealsetest firmadest. Nad näevad-kuulevad otseallikast, mida seal tehakse.

MTÜga liitunud firmade juhid toetavad kultuuri- ja spordielu maakonnas. Nad soovivad enamat kui vaid oma firma kasumi kasvatamine. Nende ideid on, et raha ei läheks Eestist välja, vaid jääks oma maakonda. Oleme sellise mõtteviisi kasvatamisega algust teinud maakonna koolides, sest noortele info jagamine on parim viis. Ettevõtjad on koolides kõnelnud, miks on kasulik kohalikke tooteid osta. Plaanis on korraldada selliseid esinemisi ka eakate kooskäimiskohtades, nagu päevakeskustes.

Ettevõtjatele on samuti kasulik teada-tunda üksteist ja üksteise tooteid. On positiivne, et nad soovivad koos midagi teha, et väikeses kohas elu liiguks.

 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 27/08/2015 10:58:15