Valgusepeol ehtisid ajaloolise raekoja kohale 2003. aastaks taasrajatud Riia raehoone seinu toredad valgusinstallatsioonid. Foto: Malle Elvet

Meie lõunanaabrid lätlased tähistasid 18. novembril oma riigi 97. aastapäeva. Traditsiooni kohaselt toimub sel puhul Daugava kaldal sõjaväeparaad ja õhtu eel lastakse jõe kohale võimas ilutulestik. Tänavu oli jõeparaadil Läti ja Leedu lipuehteis mereväelaevade kõrval ka NATO miinitõrjelaevade gruppi kuuluv Eesti miinijahtija Ugandi.

2008. aastast korraldavad lätlased oma riigi sünnipäeva tähistuseks ka suurejoonelist, Põhja-Euroopa suurimat valgusfestivali. Igal hilissügisel toimuv Särava Riia projekt meelitab paljusid Eestistki võtma ette Baltimaade suurima linna külastuse ajal, mil imposantsete hoonete ja tornide seintel, sildadel ja Vabadussambal näeb värvierksaid installatsioone ja laserikiirte mänglemist.
Varasemate aastatega kõrvutades oli tänavune tuhande osalejaga sõjaväeparaad suurim. Seda tervitas juulis Läti presidendiks valitud Raimonds Vejonis ja rahvast lubati kuni pealelõunani jões ankrus olnud paraadiehteis mereväelaevadele. Paraadil osalesid Läti enda armee, Maakaitse ja noorte kaitseorganisatsioon, politsei ja piirivalve esindused, nende kõrval ka partnerriikide sõjaväe esindajad. Eestist oli lisaks miiniotsijale Ugandi kohal Balti kaitsekolledži ja riigilipu toimkond.
Paraadile eelnes pidulik lillede ja pärgade panek Riia Vabadussamba, rahva seas Mildaks kutsutava monumendi juures. Skulptor Karlis Zalise projekti järgi 1931. aasta 18. novembril ehitama hakatud Vabadussõja monument avati pidulikult 80 aasta eest 18. novembril.

Müstiline ringkäik värvilises Riias

Mõnusal Läti aastapäeva järgsel laupäeva õhtul oli raeplats, mille servas tänapäeva Riia magnetid, taasiseseisvunud Lätis vanadesse asupaikadesse üles ehitatud Mustpeade maja (valmis 1999) ja raekoda (2003), valgusinstallatsioonide süttimise ootel inimestest tulvil. Kõrvuti riialastega oli rohkelt külalisi, vesteldi paljudes keeltes.
Oli algamas neli päeva kestnud valguspeo viimane etendus. Lummavalt säras laternate paistel roosades toonides gooti stiilis Mustpeade hoone, mille sissepääsu valvavad lõvide skulptuurid. Riia lossi remondi ajal on Mustpeade maja ajutiselt Läti presidendi töökohaks. 14. sajandi alguses rajatud Mustpeade maja hävis 1941. aasta sõjatules täielikult nagu raehoonegi, samal ajal langes tuleroaks ka Peetri kiriku torn.
Raehoones, mis taasehitatuna on kolmekorruseline (algselt kahekorruseline, pluss keldrikorrus), tegutseb Riia linnavalitsus. Keldris on kartserite asemel tänapäeval söögikohad.
Mitmekümnes Riia paigas algas efektne laserikiirtega loodud installatsioonide esitlus kell kuus õhtul. Nauditav vaatemäng, kui linna majadele ja sildadele ilmusid atraktiivsed kujutised, kestis viis tundi.
Eri paigus, hoonetel, sildadel, parkides, olid installatsioonid erinevalt loodud, nende seast selgitati rahvale enim meeldinud.
Vanalinna platside ja ajalooliste hoonete juures, mille seintele kuvati pilte, oli rahvasumm nõnda tihe ja tänavad tihedalt jalutajaid täis, et kiiresti võis kaaslased silmist kaotada.
Daugava sildadel mänglesid helesinised sammastena näivad kiired. Oli 21. novembri õhtu, mil möödus kaks aastat tragöödiast, kui Maxima kauplusehoone varingus hukkus üle 50 inimese. Üle jõe diagonaalselt mängelnud võimsad helesinised kiired suunati kell 19 taeva poole. Nii lasti valguse ja taeva poole hukkunute hinged. Samal ajal avati tragöödiapaigas mälestustahvel hukkunutele.

Vabadussammas mähkus rahvuslikesse mustritesse

Suisa ummik tekkis Läti Vabadussamba ümbruses. 80 aasta eest valminud ja riigi 17. sünnipäeval pidulikult avatud Läti vabaduse, iseseisvuse ja suveräänsuse sümbol, monument Vabadussõjas langenuile, oli aastapäeva tähistamise keskseim koht.
Riigilipu toonides – tumepunane ja valge – lillesülemid ja -kimbud rõhutasid sündmuse tähtsust läti rahvale. 42 meetri kõrgune, graniidist, lubjast ja vasest monument, millel üheksa meetri kõrgune vasest naisefiguur, Milda, hoiab kätel kolme kuldset tähte (Läti ajaloolised piirkonnad Zemgale, Latgale ja Kurzeme), kõrgub 1990. aastal samba ümber rajatud väljaku keskel, Riia peatänava Brivibase (Vabaduse) otsas, peo ajaks rahvuslipu kangaga ehitud Riia ooperimaja läheduses.
See on ainus Baltikumi suurlinnas nõukogude aja üle elanud vabadussammas. Seda tänu nimeka nõukogude skulptori Vera Muhhina tulisele veenvale eestkostele Moskvas, et kunstiväärtuslik sammas peab säilima. Nimelt oli Muhhina sünni- ja nooruselinn Riia.
Nüüdseks on Mildast saanud koht, kus kogunetakse rahvuslike sündmuste puhul. 1992. aastast seisab valgel ajal samba juures auvahtkond. 2004. aastast patrullivad auvahis seisvad sõdurid samba juues iga poole tunni tagant.
Laupäevaõhtuses valgusemängus kattus sammas kõlarites kostnud võimsa muusika saatel rahvuslike mustritega. Haruldane soe õhtuvaikus oli meelitanud palju inimesi väljakule ja tänavatele. Riia säras.
Vabadussambast veidi eemal asuva valitsushoone fassaadi ehtisid rahvuslikud punavalged pulseerivad installatsioonid. Rahvas nautis tavatult selgel ja soojal novembriõhtul efektseid valguse ja värvide mänge. Tungeldi ka naabruses asuva 26-korruselise Latvia hotelli liftide juures, et minna nautima ööeelse Riia uhket värvilist panoraami.
Suurlinlikus, aastatega aina nooruslikumas muutuvas Riias pulbitses elu nii tänavatel, parkides kui kohvikutes-baarides.
Uus hommik tervitas Riiat ja külalisi päikese ja kuue külmapügalaga, selle hilissügise külmima ilmaga. Eestist tulnud ajakeskuse Wittenstein kultuurihuviliste gruppi romantilisel hilisõhtusel ringkäigul Riia vanalinnas saatnud Riia eesti seltsi kauaaegne esinaine, Valgast pärit Pärja Svarpstina
kutsus eestlased pühapäeva kargel hommikul taas jalutuskäigule läbi Riia vanalinna, juba teises miljöös nähtud paikadesse.
Särav Riia on võrratu ka päikesesäras. Lõunanaabrite pealinn oli juba jõuluootel, kuuskki seisis Toomväljakul advendiaega oodates.

 

Autor: MALLE ELVET
Viimati muudetud: 26/11/2015 10:02:29