Valitsus otsustas, et haldusreform viiakse läbi 2017. aasta kohalikeks valimisteks varem planeeritud 2018. aasta asemel ning tuleviku omavalitsustes peab ‒ üksikute põhjendatud eranditega ‒ elama minimaalselt 5000 inimest. Kagu-Eestis on seega ühinemisküsimusest puudutamata vaid Võru ja Valga linn ning Põlva vald.

Eile teatas rahandusministeerium, et riigihalduse minister Arto Aas on tutvustanud valitsuse liikmetele haldusreformi kriteeriume, erandeid ja ajakava.

„Valitsuses kinnitatud lõpliku ajakava kohaselt nähakse ette, et nii vabatahtlikud kui ka valitsuse algatatud ühinemised jõustuvad ühe korraga 2017. aasta kohalike valimistega,“ ütles Arto Aas.

Aas lisas, et kõikide ühinemisprotsesside lõpule viimine korraliste valimiste ajaks tagab omavalitsuste tõrgeteta töö kiire jätkumise. Samuti pole ministri hinnangul otstarbekas reformi lõpule viimisega venitada, mis tekitaks ebastabiilsust ja lisakulusid.

Valitsus otsustas vabatahtliku ühinemisprotsessi tuua poole aasta võrra ettepoole ehk ühineda soovivad vallad peavad taotluse ühinemiseks esitama valitsusele 2017. aasta alguseks. Seejärel on valitsusel üle poole aasta aega, et omal algatusel kriteeriumidele mitte vastavad omavalitsused omavahel ühendada või mõne juba kriteeriumeid täitva omavalitsusega liita.

Valitsuses lepiti reformi kriteeriumina kokku, et uute kohalike omavalitsuste minimaalne elanike arv on 5000.

„Tegemist on minimaalse suurusega, mis tuleb kindlasti saavutada. Ekspertide hinnangul algab kohalikul omavalitsusel 5000 elanikust võimekus pakkuda inimestele piisava valikuvõimalusega teenuseid, koostada investeeringuid võimaldavat eelarvet ning võtta tööle kompetentsemaid spetsialiste,“ selgitas Aas.

Tänastest omavalitsustest on 80% alla 5000 elanikuga, mistõttu puudutab kriteeriumi seadmine enamikke Eesti 213 omavalitsusest.

„Paljud ühinemisjärgsed omavalitsused saavad kõrgema kvaliteedi saavutamiseks kujuneda ka oluliselt suuremateks, aga kui paljudes piirkondades see õnnestub, selgub juba vabatahtliku ühinemise käigus. Ka valitsuse soov on elanike arvult miinimumkriteeriumitest suuremate, vähemalt 11 000 elanikuga omavalitsuste moodustumise toetamine. Sellisel juhul on uue omavalitsuse strateegilise juhtimise ja arengu kavandamise võimekus ja tugevus oluliselt suuremad,“ ütles riigihalduse minister.

Erandit peab põhjendama
Reform näeb põhjendatud juhtudel ette ka erandeid, kuid need ei rakendu automaatselt. Riigihalduse ministri teates märgiti, et igal üksikul juhul tuleb erandi vajadust valitsusele põhjendada ja selgitada, kuidas ühinemata jättes on võimalik tagada kohalike teenuste kvaliteet ja mitmekesisus.

Valitsus kiitis heaks tingimused, mida kriteeriumidele mittevastavad omavalitsused peavad täitma, et saaks kaaluda erandi rakendamist: 1. hajaasustuse erand – kahe kuni kolme omavalitsuse ühinemisel tekib piirkond, mis moodustab geograafiliselt ja loogilise terviku, on pindalaga vähemalt 900 km2 ja seal elab vähemalt 3500 inimest, 2. arvukate osapooltega ühinemise erand – kui ühinevad vähemalt neli kultuuriliselt ja geograafiliselt seotud KOVi ja nende elanike arv on vähemalt 3500 elanikku. 3. Mereliste saarvaldade erand.

Valitsuse liikmed kiitsid heaks ka ühinemistoetuse kahekordistamise neile omavalitsusüksustele, kelle ühinemisel moodustub üle 5000 elanikuga uus omavalitsus. Kriteeriumitele vastava ühinemise puhul annab riik igale ühinevale kohalikule omavalitsusele ühinemistoetust ühe elaniku kohta 100 eurot, kuid mitte rohkem kui 800 000 eurot ja mitte vähem kui 300 000 eurot.

Lisaks ühinemistoetuste suurendamisele pikendatakse perioodi, mil riik kompenseerib ühinemisest tuleneva võimaliku riigieelarveliste toetuste vähenemise kaheksale aastale. Ka kahekordistatakse ühinemise tõttu ametist lahkuvate omavalitsusjuhtide (linnapea, vallavanema ja volikogu esimehe) lahkumishüvitist juhul, kui nad ei osutu tagasivalituks.

Segadusi Kagu-Eestile
Võru linnas elas statistikaameti korrigeeritud andmete kohaselt tänavu aasta algul 12 450, Valga linnas 12 350 ning Põlva vallas 9400 inimest. Ehk valitsuse 5000 inimese kriteerium neid omavalitsusi otseselt ei puuduta. Küll aga võivad nad kõik osutuda hinnatud pruutideks, sest eilne kindlalt sõnastatud teade pani kukalt kratsima ilmselt nii mõnegi suhteliselt ääre peal oleva omavalitsuse juhid.

Nimelt elab näiteks Võru vallas umbes 4900 inimest ja Räpina vallas 4600. Teiste seni suhteliselt keskmiseks ja parajaks peetud omavalitsuste rahvaarv on veelgi madalam: Tõrva linnas 2700, Antsla vallas 3300, Otepää vallas 3700.

Omaette küsimus on ka Setomaa. Hajaasustuse erandi alla ei mahuta, sest isegi kõigi nelja Setomaa valla ‒ Värska, Mikitamäe, Meremäe ja Misso ‒ ühinemisel tekiks omavalitsus, mille pindala oleks nõutud 900 ruutkilomeetri asemel vaid 613. Rääkimata kahe-kolme valla ühinemisel tekkivast omavalitsusest.

Lootuseks on arvukate omavalitsuste ühinemise (seda enam, et Setomaa valdade kultuurilist seost ei saa keegi eitada) erand: statistikaameti andmeil elas tänavu neljas vallas kokku 3598 inimest. Iseasi aga, mida näitavad rahvastikunumbrid edaspidi ‒ kas vähest sündivust ja rahva väljavoolu arvestades ei või nende valdade rahvaarvu summa juba 1. jaanuaril 2016 olla näiteks 3499?

 

 

 

 

 

 

Autor: JANAR KOTKAS
Viimati muudetud: 26/11/2015 10:35:26