Valitsuse otsus lubada Eesti Energial kasutada elektritootmiseks massiliselt hakkepuitu tõstab kütte hinda ja löögi alla satuvad mitmed puidusektori ettevõtted.

Värskelt valmiva 638 miljonit eurot maksma läinud Auvere elektrijaama varade alahindamine ligi 40 miljoni euro võrra näitas, kui õhku täis on olnud Eesti Energia projektid, millega ettevõte on läbi viimaste aastate silma paistnud. Oht, et ettevõtte tegelik pale hakkab liiga välja paistma ja Auvere jaama tuleb veel suurema summaga alla hinnata, sundis valitsust koostama päästeplaani, mis päädis hakkepuidu masspõletamise loaga Auvere jaamale.

Pole aga vaja olla suur selgeltnägija, et ennustada ette puiduhindade tõusu, mis selle otsusega kaasneb. Analoogne olukord oli aastal 2009, mil Eesti Energia massiline puidupõletamine kergitas järsult hakkepuidu hinda. Tulemuseks oli küttehindade tõus nii neil, kes puudega ahju kütavad, kui neil, kelle toa soe pärineb hakkepuidul töötavast katlamajast. Kaotajaks olid ka pelleti ja puitbriketi tootjad, kelle ekspordisisendite hind tõusis ja kelle konkurentsivõime tänu sellele vähenes. Tänane olukord on aga palju hullem, sest puidu masspõletamist plaanitakse kümme korda suuremas mahus kui eelmisel korral.

Varasemad tagasilöögid on pannud ettevõtjaid muret tundma. Ega muidu teataks Eesti ja kogu Baltimaade suurim graanulitootja Graanul Invest, et peatab Väike-Maarja tootmisüksuse laiendamiseks mõeldud 45 miljoni suuruse investeeringu. Selge see, et edaspidi laieneb ettevõte mõnes teises riigis ja tegutseb seal, kus tegevuseks on soodsam ja stabiilsem keskkond.

Jutt sellest, et Auvere hakkab kasutama vaid halvakvaliteedilist puitu, mis jääb muidu metsa lagunema, on aga puhas häma. Sellises ulatuses nagu Eesti Energia hakkab puitu põletama, ei räägi me mitte ainult kehva kvaliteediga puidust.

Praegu raiutakse metsa umbes 10 miljonit tihumeetrit aastas, kuid seda mahtu on kavas suurendada 4,3 miljoni tihumeetri võrra. Riigikontroll on juba varasemalt juhtinud tähelepanu, et raiemahtude suurendamine ei paranda metsade jätkusuutlikku majandamist.

Põhiline probleem seisnebki täna selles, et nii mahukat raiemahtu, nagu valitsus kavandab, ei ole võimalik pikaajaliselt säilitada. Eesti metsade juurdekasv on 12 miljonit tihumeetrit puitu aastas. Raiutud pudu koguste suurendamisel tekib oht, et raiemaht ületab juurdekasvu ning selline olukord ei ole enam kooskõlas metsa mõistliku majandamisega. Ei maksa ära unustada, et Eesti metsa massilisel hävitamisel on kindlasti ka omad ökoloogilised tagajärjed, mille analüüsile ei ole seni olulist rõhku pandud.

Auvere jaamas puidu põletamise asemel on mõistlik rajada mitu väiksemat koostootmisjaama üle Eesti, mis loovad koha peal töökohti ja see tähendab ka väiksemaid puiduveo kulusid. Praegu tuleb puitu hakata vedama Ida-Virumaale, mis suurendab mujalt veetava materjali transpordikulusid ja tõstab kohapeal varutava hakkepuidu hinna lakke.

Peaminister räägib mitmest tuhandest uuest töökohast, mis justkui tekiks metsa raiemahu suurendamisel, aga ei räägi sellest, et mõnes ettevõttes tuleb töötajaid hoopis koondada. Kindlasti sattuvad surve alla pelletite, puitbriketi ja puitlaastplaatide tootjad. Ettevõtted kaotavad konkurentsivõimes ja neil tuleb hakata töötajaid koondama. Samuti suureneb töötute arv põlevkivikaevandustes.

Lõpetuseks tuleb tõdeda, et puidu masspõletamine Auvere elektrijaamas on valitsuselt järjekordselt üks väga lühinägelik otsus, mille maksab kinni ühiskond tervikuna. Eesti turg on väike ja iga taoline otsus toob kaasa järsu hinnatõusu, mis destabiliseerib elu- ja ettevõtluskeskkonda.

 

Autor: TARMO TAMM, Riigikogu liige, Keskerakond
Viimati muudetud: 04/02/2016 11:40:17