Mullu juunis külastas siseminister Hanno Pevkur Kagu-Eestit, kus kohtus Eesti-Vene piiril asuvate eramaakruntide omanikega ‒ ministeeriumi teatel selleks, et tänada neid ülesnäidatud riigimehelikkuse eest. Foto: SM

Sellel aastal jätkuvad Eesti-Vene kontrolljoone korrastamistööd ja toimub piiri väljaehitamine. Sageli läheb see üle juriidiliste isikute või eraomanike maa, mistõttu on siseministeerium pidanud läbirääkimisi 108 maaomanikuga, kellest 82 on maa riigile müünud. Ülejäänud 26-ga pole riik kokkuleppeni jõudnud. Selle põhjuseks on enam kui tõenäoliselt maa eest pakutav madal hind: alla kuue sendi ruutmeetrist.

Üks 26-st on Põlvamaa Värska valla Verhulitsa küla külavanem Kuldar Laanelind. Tegeledes ise metsamaa ja puiduettevõtlusega, oskab ta hinnata metsamaa väärtust. Maatükk, mida riik temalt soovib, on 1550 m², selle eest on riik 2015. aasta suvel pakkunud 90 eurot.

„Neil oli kinnisvarafirma, mis tegi ühepoolse hindamise riigi tellimusel,” ütles Laanelind LõunaLehele. „Nood arvasid, et maa pole midagi väärt. Arvasid, et panevad kõigile ühe rauaga, 5,8 senti ruutmeeter. Too on selline naljanumber rohkem,“

Oktoobris saadeti talle kiri, milles küsiti tema nõustumist tehinguga. Sellele vastas Laanelind omapoolsete pakkumistega.

„Tegin omapoolsed pakkumised, aga nad ei ole mulle vastanud,“ selgitab Laanelind, „Üks asi oli maadevahetus. Ma pakkusin jupi valmis, mis ma oleksin tahtnud saada, kus nad oleksid isegi väiksema jupi pidanud tagasi andma kui minu jupp.“

Omanik tegi ka omapoolse müügihinna pakkumise, mida ta hetkel avaldada ei saa. Maatükil asuva puidu väärtuse osas on aga üksmeelele jõutud.

„Puiduga on kokkulepe põhimõtteliselt olemas. No selle hinnaga ma olen nõus, aga maa hinnaga ei ole,” leiab Laanelind. „Ülejäänud on nõusoleku andnud, ma ei kujuta ette, miks nad andsid. Nemad andsid ainult selle metsamaterjali raha eest maa kaasa. Mõnede puhul see maa väärtus ületab kindlasti materjali, mis seal peal on. Too ei ole õige ikka.“

Piiri rajamise vastu mees iseenesest pole, kõik on tema sõnul tingimuste küsimus. Kunagi ostetud maa väärib müües ka mingit hinda.

„Vanavanemad on selle maa kunagi ostnud. Tollel ajal maksis maa hingehinda. Põhimõtte küsimus,“ ütleb Laanelind, miks ta ei taha oma maad riigile odavalt müüa. „Ilma küll ära ei anna. Siis läheb ju vastavalt seadusele, mingu sundvõõrandamisele, las nad siis võõrandavad ‒ ega see ka neile lihtne ei ole. Ma kaotan ainult 90 eurot, ei ole mul midagi kaotada.“

Minister kiidab maaomanike positiivset suhtumist
Reedel kohtus siseminister Hanno Pevkur koos politsei- ja piirivalveameti esindajatega Põlvas Eesti maismaa piiriäärsete valdade juhtidega, et anda ülevaade piiri ehitamise hetkeseisust ja arutada edasist koostööd valdadega. Ministri sõnul kulgevad piiritööd plaanipäraselt ja suur osa selles on nii valdade kui eelkõige maaomanike positiivses suhtumises.

Aasta eest olid politsei- ja piirivalveamet (PPA) ja siseministeerium lootusrikas, et kõik laheneb ladusalt.

„Tahame, et võõrandamine saaks lõpule viidud kiiresti ja ilma sundvõõrandamiseta. Kui kõik hästi läheb, võiks piiririba alla jääva maa mõõdistamise ja omandi küsimused juba selle aasta lõpuks olla lahendatud,” rääkis PPA juhtivpiiriametnik Aimar Köss 2015. aasta veebruaris. „Mitmed maaomanikud on väljendanud soovi kogu protsessiga kiiresti ühele poole saada. Piiririba välja ehitamine on kogu Eesti huvides ning inimesed õnneks üldiselt mõistavad seda,“

PPA teatel tehti toona ka maatükkide hindamist ja seda selleks, et teha eramaa omanikele ettepanek piiririba alla jäävate maade müügiks riigile ‒ et hindamise tulemusena saaks teha maaomanikele õiglased pakkumised.

„Me jätkame nendega läbirääkimisi, proovime saada kokkuleppe ja kui me kokkulepet ei saavuta, siis loomulikult, Eesti riigipiir vajab väljaehitamist ja siis võimalik, et mõnede üksikutega peame me minema sundvõõrandamisprotsessi,” kommenteeris siseminister Hanno Pevkur nüüd olukorda ERRile.

Piiri korrastamiseks, väljaehitamiseks, kordonite uuendamiseks ja piirivalvurite kaasaegse tehnikaga varustamiseks on riigi ja Euroopa Liidu poolt eraldatud mitukümmend miljonit eurot.
 

 

Autor: AKSEL LÕBU
Viimati muudetud: 07/06/2017 12:43:18