Põlva-Saverna tee rekonstrueerimisega koos on plaanis rajada jalg- ja jalgrattatee. Kuid on tekkinud probleem, sest kõik kinnistuomanikud ei ole maanteeametiga kokkuleppele jõudnud. Foto: Maarius Suviste

Kas kahe maaomaniku vastuseis nurjab tee rajamise?

Põlvamaal on kergliiklustee rajamine jäänud toppama, kuna maanteeamet ei ole kõigi kinnistuomanikega kokkuleppele jõudnud ning palub nüüd omavalitsuselt abi olukorra lahendamisel. Vallavanema sõnul poleks õige, kui ühe-kahe maaomaniku tujude tõttu see ehitamata jääb: kui teed tõesti tahetakse, võiks külakogukond proovida omalt poolt survet avaldada.

Hiljuti pöördus maanteeamet ühe teravalt esile kerkinud teemaga Põlva valla poole. Nimelt on Põlva-Saverna maantee rekonstrueerimisel ette tulnud probleemid maadega. Teisisõnu: rekonstrueerimisega koos on plaanis rajada jalg- ja jalgrattatee, selleks on vaja kinnistuomanike nõusolekut. Kuid maanteeamet ei ole kõigi omanikega kokkuleppele jõudnud.

Maanteeamet saatis Põlva vallale täpse kaardimaterjali, kus kõnealused kinnistud on punase joonega esile tõstetud, ning juurde selgitava info. „Kõigi kinnistuomanike nõusolekuta ei ole võimalik jalg- ja jalgrattateed ehitada,” on kirjas maanteeameti teates. Amet palub vallalt abi kujunenud olukorra lahendamisel ja ootab valla ettepanekuid, kuidas oleks siiski võimalik koos rekonstrueerimisega rajada ka jalg- ja jalgrattatee.

Kui kokku ei lepi, algab sundvõõrandamine

Maanteeameti Lõuna regiooni ehitusvaldkonna juht Janar Taal selgitas, et riigiteede ehitamisel tuleb pidevalt tegeleda maade omandamisega ja erinevatel objektidel võib olla sadu kinnistuomanikke, kellega amet maa pärast läbirääkimisi peab. „Enamasti suhtuvad kinnistuomanikud mõistvalt, kuid arusaadavalt on ka olnud vastuseisu,” märkis ta. Taal lisas, et Põlva-Saverna tee asjus peeti läbirääkimisi maade omandamiseks kergliiklustee jaoks kokku 13 kinnistuomanikuga, neist kahega ei ole praegu veel kokkulepet saavutatud.

Kui kinnistuomanikega kokkuleppele ei jõuta, tuleb Taali sõnul algatada sundvõõrandamine, mis võtab aega umbkaudu aasta. „Praegu on sellest aga veel vara rääkida, sest läbirääkimised alles käivad. Kui tõesti ei õnnestu ühte kohta kergliiklusteed rajada, siis selles kohas näeme ette laiema kindlustamata teepeenra,” lisas ta.

Maanteeamet ostab kinnistuomanikelt teerajatisteks vajaliku maa vastavalt kehtivale korrale. Kinnistu ruutmeetri hüvitusväärtuse leidmiseks tellitakse eksperdihinnang ja kui esineb kaasnevaid kahjusid, siis hinnatakse needki ning hüvitatakse eraldi. Kinnistuomanikele tasutakse vastavalt äralõigatava maatüki pindalale, mis korrutatakse ruutmeetri hinnaga.

Janar Taal kinnitas, et Põlva-Saverna tee äärde rajatakse kergliiklustee kindlasti. „Eesmärk on tõsta liiklusohutuse taset, eraldades jalakäijate ja jalgratturite liiklus autoliiklusest jalg- ja jalgrattatee ehitamisega. Kui kinnistuomanikega jõutakse kokkuleppele, alustatakse ehitamist sel aastal, aga kui tuleb algatada sundvõõrandamise menetlus, lükkub ehitusaeg edasi seal, kus ei saa kergliiklustee jaoks maid omandatud,” selgitas ta.

Vallavanem: maaomanikud on erinevad

Põlva vallale ei ole tekkinud olukorras midagi uut ega enneolematut. „Oleme vastava teemaga kokku puutunud juba varem: seoses valla osalusega rajatavas Põlva-Himmaste kergliiklustees, mis läbib enam kui paarikümmet kinnistut,” lausus Põlva vallavanem Georg Pelisaar. „Maaomanikud on erinevad. Oli neid, kes ei tahtnud oma maast kildugi loovutada, või kui, siis lausa sada korda turuhinnast kallimalt. Samas üllatasid meeldivalt need, kes oma maad vallale kergliiklusteeks täiesti tasuta kasutada andsid. Praeguseks on selle jalgtee ulatuses lepingud sõlmitud ja saame loota, et kõik kulgeb ka edasi plaanipäraselt.”

Põlva-Saverna riigitee jalg- ja jalgrattatee kinnistute asjus on vald maanteeametil aidanud läbirääkimisi pidada alates aasta algusest. „Mitmel puhul aitas kokkuleppele jõuda kohalik külavanem,” lisas Pelisaar. „Meie andmetel on jäänud veel kaks maaomanikku, kes ei ole oma nõusolekut andnud. Mis edasi? Kui kergliiklusteed tõesti tahetakse, võiks külakogukond proovida omalt poolt survet avaldada. Kui kokkuleppele ei jõuta, on maanteeametil võimalus algatada sundvõõrandamine, mis sellisel juhul oleks kindlasti õigustatud. Kindlasti poleks õige, kui ühe-kahe maaomaniku tujude tõttu jääb ratturitele ja jalakäijatele ohutuks liikluseks mõeldud tee ehitamata.”

LõunaLehel õnnestus saada ühendust ühe kinnistuomanikuga, kelle maatükk asub kõnealuse tee ääres. Kahjuks ei leidnud ta aega sel teemal rääkida. Huvi tundmise peale küsis ta vastu: „Aga kust ma üldse tean, et te olete LõunaLehest? Meil tuleks kokku saada ja rääkida.”

Aga mis saab selle vastu olla – leiame mõlemale sobiliku aja, saame kokku ja räägime. Täpsustava küsimuse peale, et millal oleks aega kokku saada ja sel teemal rääkida, vastust ei tulnud, maaomanik lõpetas kõne ära.

Maanteeameti teatel on Põlva-Saverna lõigu tööde tegemiseks aega oktoobri lõpuni, see läheb maksma üle kolme miljoni euro. Põhitee remondi käigus vahetatakse välja teetruubid, parandatakse muldkeha ja pikiprofiili, paigaldatakse üks kiht asfalti.

 

 

Autor: Maarius Suviste
Viimati muudetud: 05/05/2016 11:35:34