Esimesed külastajad uudistavad Vana-Egiptuse muumiat. Foto: Andres Tennus

Tartu Ülikooli kunstimuuseumis avati 26. mail näitus „Teekond Hommikumaale: Otto Friedrich von Richteri (1791–1816) reisid ja kollektsioonid”, milles avaneb Väimelas kasvanud noormehe erakordne teadlasekarjäär orientalistina ja seeläbi ka Vana-Egiptuse kultuur.

Tartu Ülikooli kunstimuuseum, asutatud aasta pärast ülikooli taasavamist 1803. aastal, on oma pika ajaloo jooksul ühe Eesti vanima muuseumina olnud igati hariduse teenistuses. Üliõpilaste kunstimaitse arendamiseks, klassikaliste keelte, kunstiajaloo ja esteetika loengute illustreerimiseks rajatud muuseumi haridustegevus on nüüdisajal keskendunud kooliõpilastele. Eesti ainsast antiikkultuure tutvustavast muuseumist leiavad õpetajad abi ja põnevat täiendust nii ajaloo-, kirjandus- kui kunstiajalootundidele, kuid see on ka sobiv ja neutraalne koht tänapäeval maailmas toimuva üle arutamiseks.

Lõppenud õppeaastal on Tartu Ülikooli kunstimuuseumi fookuses olnud Lõuna-Eesti ja siinsete maakoolide õpilased. Hasartmängumaksu nõukogu toel algatatud juhtprojekt „Maakoolist ülikooli” on toonud ülikooli kunstimuuseumi ja tähetorni haridusprogrammidesse ligi 500 õpilast Põlva-, Võru- ja Valgamaa kaheteistkümnest maakoolist. Projekti eesmärk oli võimaldada Tartu Ülikooli rikkalikest kogudest ja võimalustest osa saada ka kõige kaugema maanurga lastel, kellel on muuseumisse tulek mõnevõrra keerulisem nii transpordi kui vahel ka väga väikeste klasside tõttu. Järgmisel aastal soovime projekti laiendada teistesse maakondadesse.

Alustasime projektiga just Lõuna-Eestist, kuna siin on meil niivõrd erakordne näide noorest mehest, kelle õpihimu, avastamiskihk ja reisikirg viis ta kohtadesse, kus vähesed eurooplased olid 19. sajandi alguses käinud. Vastse-Kuuste mõisas sündinud ja Väimela mõisas kasvanud baltisaksa päritolu Otto Friedrich von Richteri (1791–1816) reisil olles kogutud ja siinses piirkonnas haruldasi Egiptuse muumiaid säilitatakse Tartu Ülikooli kunstimuuseumis. Richterist oleks saanud ülimalt silmapaistev teadlane, kui ta poleks ootamatult oma reisil Lähis-Idasse surnud.

Isa kinkis poja kollektsiooni ülikoolile

Tartu Ülikooli kunstimuuseum tähistab 2016. aastal Eesti orientalisti O. Fr. von Richteri 225. sünniaastapäeva, 200. surma-aastapäeva ja tema kogutud Vana-Egiptuse muististest ja Idamaade käsikirjadest koosneva kollektsiooni 200. aastapäeva näitusega „Teekond Hommikumaale”. Richter oli ilmselt esimene eestimaalane, kes suundus uurimisreisile Egiptusesse ja tolleks ajaks eurooplastele vähetuntud Nuubiasse. Tema reisi kulgu dokumenteerivad kirjad kodustele ja käsikirjalised reisikirjad koos joonistustega reisil nähtust, need on säilinud Eesti Ajalooarhiivis.

Richteri eesmärk oli koostada raamat Nuubia ehitusmälestistest ning seetõttu joonistas ja kirjeldas ta neid eriti suure innuga. Kahjuks jäi tema uurimus avaldamata, vastasel korral oleks see olnud teedrajav teos selle piirkonna kohta. Ta soovis reisil kogutud materjale teaduslikult uurida ja õpinguid jätkata, ent tema elutee lõpetas haigus (düsenteeria või koolera) ja varajane surm 13. augustil 1816 Türgis. Oma Egiptuse muististe kogu, mis oli üks suuremaid tollasel Tsaari-Venemaal, oli ta pannud vahetult enne seda teele Eestisse.

Otto isa Magnus Otto von Richter kinkis poja uurimisreisil kogutud kollektsiooni Tartu Ülikoolile 1819. aastal. Tema soov oli, et esemed innustaksid järgnevaid põlvi õppima ja uurima maailma. Ta mõistis juba toona, et muumiate, vaarao kirjutaja sarkofaagi, ušebtide, skarabeuste, skulptuuride jm hoidmine üksnes mõisaseinte vahel ei too suurt kasu. Nii pakkus Richteri kollektsioon sadakond aastat rõõmu ja inspiratsiooni Tartu Ülikooli tudengitele ja laiemale publikule. Kingituse väärtus oli niivõrd suur, et Aleksander I kinkis omakorda O. M. von Richterile vastu oma monogrammiga tubakatoosi.

1915. aastal evakueeriti kogu Richteri Egiptuse muististe kogu koos teiste ülikooli kunstimuuseumi varadega Esimese maailmasõja eest Venemaale ja paigutati Voroneži. 1918. aastal evakueeriti Tartust ka õppejõud. Voroneži viidud Tartu Ülikooli materiaalse baasi ja inimressursiga avati seal 1918. aastal ülikool. Hiljem viidi ülikooli kunstivarad üle vastloodud I. N. Kramskoi nimelisse Voroneži kunstimuuseumisse. Eelmisel aastal tähistati seal Richteri kollektsiooni 200. aastapäeva suurejoonelise Egiptuse näituse ja publikuprogrammidega.

Egiptuse inimmuumiad Tartus!

Tartu Ülikooli kunstimuuseumis säilitatakse Richteri hangitud Egiptuse inimmuumiaid. Evakueerimise ajal olid muumiad ülikooli anatoomikumis, kus neid püüti tolle aja võimaluste kohaselt uurida, kuid ei ole kahjuks midagi täpsemat teada uuringute tulemustest. Ilmselt just seal pakiti muumiad lahti ka lõuendist.

Küll aga võime nüüd tänu Tartu Ülikooli arheoloogidele ja röntgenuuringutele öelda muumiate kohta nii mõndagi: poisslaps oli surma hetkel 2–4-aastane ja ilmselt põdes mingit haigust, ning nooruk 9–14-aastane; nad elasid umbes aastal 700 eKr. Savianumasse paigutatud iibisemuumia osutus võltsinguks, sest lõuendisse pole mähitud lind, vaid kas peotäis sulgi või õlgi.

Richter ei olnud ainuke baltisakslane, kes tegi annetuse Tartu Ülikoolile ja kunstimuuseumile. Kohalikku ülikooli hinnati ning selle ja õppetöö mitmekesistamiseks peeti vajalikuks kollektsioone, mis võimaldaksid paremini mõista maailma, mis on meile lähedal ja meist kaugel nii ajalises kui ruumilises mõttes.

Ka tänapäeva muuseumil on täita tähtis roll hariduselus ajaloo ja kultuuride vahendajana. Nii aitab ka Richteri pärand ülikoolis mitte ainult muististe, vaid ka ideedega edendada hariduselu.

Autor: JAANIKA ANDERSON, Tartu Ülikooli kunstimuuseum
Viimati muudetud: 02/06/2016 08:20:40