Põlvamaa invataksojuht Ants Väärsi näeb lahendusena väikseid spetsiaalseid invabusse. Foto: Maarius Suviste

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski (SDE) on välja käinud idee, et kui eriarsti vastuvõttu maakonnahaiglas pole, tuleb maksumaksja kulul käima panna patsiendibussid, et haiged saaksid niiviisi Tallinna ja Tartu suurhaiglatesse. Põlvamaa invataksojuht aga mõtet heaks ei kiida, öeldes otse: sellise jabura idee peale tuleb ainult Ossinovski või keegi tema nõuandjatest.

Kui väiksemas haiglas eriarstid enam patsiente vastu ei võta, tekib küsimus, kuidas nii väiksemate maakonnakeskuste kui ka ääremaade elanikud saavad tulevikus arsti manu. Sotsiaalministeeriumil on selleks lahendused varnast võtta.

Patsiendi võimalik transpordikorraldus on teemaks olnud osana haiglavõrgu arengusuundadest. Tervishoiuressursside juhi Anneli Taali sõnul on ministeerium kohtunud kõigi üldhaiglatega ning välja uurinud patsientide transpordi kitsaskohad. Nendest tulenevalt soovib ministeerium koostöös asjaosalistega patsientide transpordivõimalusi parandada, kuid töö sellega veel käib.

Haiglakülastustel näiteks selgus, et osas kohtades on kasutusel haiglatevaheline regulaarne nn trepist treppi transport. See võiks ministeeriumi esindaja meelest olla üks süsteemne lahendus ka eakatele, kes peavad mujalt maakondadest näiteks Tallinna või Tartu haiglasse liikuma.

Invataksojuht: pikim ooteaeg oli 10 tundi

Rääkides patsiendibussi käimapanekust, ütles Põlva haigla tegevdirektor Koit Jostov, et seda juttu on räägitud, aga tema sellesse ei usu, sest arstiajad on kõigil erinevad ja elukohad ka mööda maakonda laiali.

„Igal juhul tähendab see patsiendile ja enamikul juhtudel ka patsiendi saatjale – enamik on sellised patsiendid, kes ei ole üksi võimelised arstil käima – tervet kadumaläinud päeva ja piinasid,” lisas Jostov. „Parem leiab see patsient ikkagi saatja, kes teda sõidutab. Minu arust hakkab asi niimoodi käima, ainult et patsiendile palju kallimalt.”

Lõuna-Eesti haigla juhatuse liige Arvi Vask kinnitas, et nende haiglal ei ole sel aastal plaanis eriarstierialade vastuvõtte vähendada ja seda poliitikat jätkavad nad seni, kuni haigekassa rahastamine seda vähegi võimaldab. Ta loodab, et nn geograafilise kättesaadavuse initsiatiiv ehk ambulatoorse kättesaadavuse vähendamine maakondades pannakse kalevi alla. „Loodan, et mõistus võidab ja haigekassa loobub oma patsiendivaenulikust poliitikast,” lisas ta. Kui seda aga ei juhtu, siis mingi abi patsientidele oleks korraldatud patsienditranspordiga.

Aastaid haigeid inimesi arstide vahet sõidutanud Põlvamaa invataksojuht Ants Väärsi, kes kogub praegu raha uue invabussi ostmiseks, ei kiida riikliku patsiendibussi ideed heaks.

„Haige inimene tuleb võtta sõidukile kodust, mitte kusagilt kogumispunktist – kuidas ta sinna üldse saab?” küsis Väärsi. Ta teab oma kogemustest, et haiglasse saabunud tavaliselt vana ja haige inimene ei ole võimeline otsima õiget kabinetti, minema protseduuridele või andma õiges kohas proove.

„Lisaks asuvad spetsialistid eri majades mööda Tartut laiali – vähemalt kümnes kohas mööda linna. Ja ajakulu on väga erinev. Minu praktika näitab, et pikim ooteperiood on olnud 10 tundi ja lühemad ühe tunni ringis. Ning haige ja stressis inimene ei ole võimeline ootama tervet päeva kuskil pingil sõiduki väljumist,” rääkis Põlvamaa invataksojuht.

Arsti vastuvõtule ka kell 19

Väärsi lisas, et samuti näitab tema praktika seda, et suurem osa haigeid vajab individuaalset saatmist, abi dokumentide vormistamisel ja apteegist rohtude ostmisel. Paljud haiged on dementsuse tunnustega ja selliseid ei saa jätta kusagile üksi. Paljud vajavad ratastoolis teenindamist, vähe pole psüühilisi haigeid.

„Ja kuidas toimitakse lamavate haigetega ja ainult ratastoolis liikuvate haigetega?” päris ta. „Ainuüksi Põlvamaal on mul vaja kuus keskmiselt 10–15 sellist lamavat haiget viia arstile ja tuua koju või vanadekodusse tagasi. Arstide vastuvõtud algavad tavaliselt kell 8 ja viimaseid on kutsutud isegi kell 19.”

„Kokkuvõtteks: sellise jabura idee peale tuleb ainult Ossinovski või keegi tema nõuandjatest!” lausus ta. „Terved inimesed ei vaja transporti sellisel moel. Neil on autod, bussid, rongid. Seega, kas buss hakkab vedama samal ajal liinibussidega suhteliselt terveid inimesi ning märkimisväärne osa haigetest jääb järjekordselt hammasrataste vahele ja ilma inimväärsest abist?”

Invataksojuht Ants Väärsi on selle idee vastu ja teab, et nii lahendada seda probleemi ei saa. „Praegu näen lahendust väikeste spetsiaalsete invabusside teeninduse süsteemi loomises, kus väikebussiga on võimalik samaaegselt viia ratastoolis haiget, lamavat kanderaamiga ja mõnda istumisvõimelist haiget.”

Autor: Maarius Suviste
Viimati muudetud: 16/06/2016 11:47:49