Kalmer Kongo sõidab peale tööd jalgrattaga, millega on käinud rahvaspordiüritustelgi võistlemas. Foto: Urmas Paidre

Laatre Piima juhatuse esimees Kalmer Kongo on maaeluga kokku puutunud ajast, kui ta ennast mäletab, ning põllumeeste kõrgkooli lõpetamise järel töötab põllumajanduses tänini.

„Maaelu on mulle kõige hingelähedasem. Maast madalast olen maatöid teinud. Käsivikatiga niitmine ja vikati pinnimine on siiani käes, nii nagu ka lambaraudadega lambapügamine,” meenutas Kalmer Kongo noorena õpitud oskusi.

Viimased kolm pool aastat on mehaanikainseneri haridusega Kongo Valgamaa ühe suurema põllumajandusettevõtte Laatre Piima eesotsas. Firma palgal on 55 inimest, laudas üle 2300 looma, neist 950 lüpsilehma. Ettevõte kasutab üle 2300 hektari põllumaad.

Piima kokkuostu ülimadal hind on see, mis teeb igale lehmapidajale muret, ja ei ole ka Laatre Piim erand, kuigi suurtootjana saab mõne sendi liitrilt rohkem. See on ikkagi pea poole vähem kui kaks ja pool aastat tagasi. Kokkuostuhinna languse tagajärjel on investeeringud peatunud ja kõike saab vähe teha, sest raha napib.

Ühe olulise töö saab farm siiski teha tänu PRIA projekti toele. „Meil on kaks lauta, ühes on loomad sees olnud üle 40 aasta. Kirjutasime projekti PRIAsse ja saime investeeringutoetuse, mille abil saame tuleva aasta septembriks lauda rekonstrueeritud. Toredaks üllatuseks oli, et vana lauda lammutamisel leidsime nurgakivist urni paberite ja ajalehtedega. Kui laut valmis, lähevad sinna parima piimaanniga lehmad,” rääkis juhatuse esimees.

Ta tunnistas, et ka teine, rohkem kui kümme aastat vana laut tahab juba kohendamist. Selle lauda ehitas Laatre Piim oma rahaga, sest sajandi alguses oli piima kokkuostuhind tootjatele normaalne.

Riigi abi toetaks põllumehi

Kui piimakvoodid mullu Euroopa Liidus kadusid, hakkas kokkuostuhind langema, seejärel kadus Balti riikide ja Poola piimatoodetele ära idaturg.
„Eesti piimasektor on 20 aasta jooksul suutnud piimatoodangu väga suureks ajada. Piimatootjad on nüüdisaegsed, nõuetele vastavad laudad ja tootmisruumid rajanud. Muutunud oludes on mõned lehmapidajad juba karja suurust vähendanud või lehmapidamise lõpetanud ja müünud lüpsilehmad kas Lätimaale või Poolasse,” kõneles Kongo. Piimatootmise lõpetamise tõttu on nii tootjate raha kui ka neile Euroopast tulnud raha tuulde lennanud.

Eesti piimatootjad on naabritega võrreldes veelgi keerulisemas seisus, kuna riik ei maksa oma põllumeestele riigisisest toetust ehk top-up’i, millest tootjatele oleks veidigi abi, ja toetuse maksmisega näitaks valitsus, et ta hoolib oma põllumeestest.

Eesti põllumeeste keskliidu liikmena teab Kongo, et Leedu valitsus otsustas juuni keskel seoses piimanduskriisiga maksta piimatootjatele lisatoetust 17,2 miljonit eurot, mille tootjad saavad kätte alanud suvel. Leedukad toetavad meid veidi kaudselt sellegagi, et tootjad saavad oma lehmade kvaliteetse piima Leetu saata. Kogus pole küll suur, kuid on ikkagi toeks.

„Ühelt poolt näitab see, et Eesti riik tahab kõike vabaturumajandusega lahendada, teisalt seda, et riik ei tunnusta oma põllumeeste tööd. Tihti on tunne, et meie valitsus kas ei soovi või ei mõista, et ka põllumajandusel on riigikaitseliselt strateegiline roll. Põllumajandus annab tööd paljudele tootjatele ja töötlejatele, kuid tootjate vähenedes hakkab ka töötute arv kasvama,” rääkis Kalmer Kongo. Ta oletas, et meie väheste elukogemustega valitsuse liikmed täidavad üliusinalt Brüsselist tulevaid reegleid ega riski Brüsseli loata midagi otsustada.

Riigi ükskõiksuse kõrval tekitavad hämmastust ka Eesti Energia kui riigifirma tööeeskirjad. „Ühe meie põllule viiva tee kohal olid elektriliini traadid tänavu madalale vajunud, nende alt oli kõrgete silotegemise masinatega võimatu läbi sõita. Teatasin energiafirmale probleemist. Sealt vastati, et tuleme kuu aja pärast tegema, kuid kui te traadid maha sõidate, tuleme kohe liini parandama. Neil olla selline sisekord,” tõi ta näite tervele mõistusele arusaamatust punktist energiafirma sisekorras.

Ehk suudaksid meie põllumehed oma hääle tugevamini maksma panna, kui neil oleks ühine organisatsioon. Meil on nii põllumeeste kui ka talupidajate keskliit. Mõnes maakonnas, nagu Põlvamaal, on vaid üks põllumeeste liit, Võrus kaks liitu.

„Loomulik, et põllumajandustootjad on ühe katuse all, sest probleemid on ju kõigil ühised. Paraku on vastuolu neisse juba tekkimisel sisse programmeeritud. Ei ole õige, et taluliitudes on kõik liikmed väiketootjad, mõned liikmed on neis vägagi arvestatava tootmismahuga. Valgamaal on üks põllumeeste liit ja see on ka mõistlik, Võrumaa taluliit on tugev, me ei sega üksteist, kuid võiksime asju koos ajada,” arutles Kongo, kes on Võrumaa tootjate liidu eestvedaja.

Väikese valla juhi töö kui puhkus

20-aastase töötamise järel Võhandu POÜs tuli Kongol põllumajandustöösse pooleaastane paus.

„Sõmerpalu vallas oli vallavanema lahkumise järel keeruline seis ja volikogu ettepanekul võtsin vallavanema koha vastu. Mõistsin nende kuude järel, et väikestes valdades on vallavanema töö võrreldes põllumajandusettevõtte juhtimisega justkui puhkus. Kõik on reglementeeritud, tuleb vaid eelarvet ja seadusi järgida. Probleemid, mis väikestes valdades vaja lahendada, on mitu korda lihtsamad kui põllumajandusettevõttes, kus iga päev tuleb oma peaga mõelda,” arutles Kalmer Kongo.

Ta lisas, et pooldab väikeste valdade liitumist ja sedagi, et kagunurga kolmest väikesest maakonnast võiks tekkida kolm tugevat omavalitsust. Suurtes omavalitsustes vähenevad halduskulud ja neil on rohkem raha kasutada.

Vallavanema ameti pani ta maha, kuna Põlvamaal asuva Peri POÜga oli kokkulepe, et läheb valimiste järel ühistut juhtima.

„Kolm aastat sõitsin Osulast Perile ja nüüd neljandat aastat Laatresse. Teel saan mõnegi asja selgeks mõelda. Sakslased on kindlaks teinud, et inimesed, kellel kulub tööle minekuks vähemalt 23 minutit, on tööl kõige produktiivsemad. Sõidan Laatresse poole tunniga,” kõneles usutletav.

Ta lisas, et peale tööd sõidab ta jalgrattaga, millega on käinud rahvaspordiüritustelgi võistlemas. „Töörutiinist saab välja veel teise riiki sõites. Viimati olin Saksamaal, kus nägime-kuulsime, mida sakslased teevad suurte viljasaakide nimel.”

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 28/07/2016 08:43:47