„Piiritsoon jookseb majast läbi, ainult väike nurk jääb välja,” tutvustas Mihkel. Saare talu läheb lammutamisele, et riik saaks välja ehitada piiri Venemaaga. Foto: Maarius Suviste

Põlvamaal Perdaku külas, otse vastu Venemaad asub Saare talu, mis jääb ette piiri väljaehitamisel. Piirialal asuv maja läheb lammutamisele. Perenaine, silmad veekalkvel, nõustus oma sünnikodu hävitamisega. „Aga mida sa ikka teed,” lausus perenaise elukaaslane, „riigile ei ole ju mõtet vastu hakata – kui tahavad, tuleb sundvõõrandamine, ja ikka teevad.”

Mõnda aega kestnud läbirääkimised riigi ja kodaniku vahel lõppesid sellega, et sõna otseses mõttes idanaabri külje all asuv maja tuleb maa pealt ära pühkida. Ikka selleks, et lõpuks ometi saaks piiri Venemaaga välja ehitada.

„Nii minu maja kui vana suitsusaun asuvad piiritsoonis. Kuna Eesti riik tahab piiri teha, siis suitsusauna teisaldavad nad Eestimaa pinnale, aga maja ostab riik ära ja lammutab maatasa. See on minu sünnikodu.”

Just nii rääkis telefonitsi LõunaLehele maja omanik Maimu. Kuna olude sunnil ei ole ta praegu pikemat aega Eestis, võttis meid peagi lammutamisele mineva maja juures vastu perenaise elukaaslane Mihkel.

Perenaisel oli raske loobuda

Mihkli soovitusel jätame auto majast tükk maad eemale ja edasi läheme jalgsi. Põlvamaal Värska vallas Perdaku külas piirialal asuva talu tulevik on selge selles mõttes, et tulevikku selles kohas ei ole. Enam.

„Tehti see 10 meetri piiritsoon ja see maja jääb 10 meetri sisse,” tutvustas Mihkel, kui olime läbi roheluse lookleva tee päikesekollase maja juurde jõudnud. Ja näitas seejärel: „Näe, vaata, siin on piiripost, tsoon jookseb majast läbi, ainult väike nurk jääb välja.”

Mihkel rääkis, et perenaise isa ehitas omal ajal maja oma kätega. Kahjuks muud varianti nüüd ei ole, kui et maja tuleb maa pealt ära koristada. „Seda piiri ei anna ka kohe kuidagi sinnapoole tõsta,” viipas ta käega Venemaa poole.

Perenaine Maimu sai riigiga kokkuleppele. „Ettepanek tuli nii järsku, kaunis ruttu. Nad tegid oma pakkumise ja mida sa ikka vastu hakkad. Sellest peab ka aru saama, et kui riigil on vaja, siis on vaja,” ütles Mihkel. „Ei ole ju mõtet vastu hakata – kui tahavad, tuleb sundvõõrandamine, ja ikka teevad. Eks see kripeldama jääb, eks ikka raske oli loobuda. Aga mis tehtud, see tehtud.”

Perenaine, silmad veekalkvel, kirjutas lepingule alla. „Kui ta siia tuleb, siis ikka kurdab, et kuidas ta hakkab siin vaatama, kui maja ei ole,” kirjeldas Mihkel, mida perenaise süda tunneb. „See on ju tema sünnikodu, tema lapsepõlv möödus siin. Loobumine oli talle raske, väga raske.”

Kahe maaomanikuga kokkulepet pole

Maja kõige lähemast nurgast on kujundlikult öeldes Venemaa ees kõrguv aed käega katsuda. Kui puud lehtes ei ole, on teisel pool aeda hästi näha idanaabrite suvilarajooni ehituskunst kõige ehedamal kujul.

Piirivalvureid sealkandis on ikka nähtud küll. Ja mitte vähe. Seda nii siinpool aeda kui ka aia taga. Aknast sisse piilutud ei ole, aga seda on küll juhtunud, et kui pererahvas maja juures askeldab, siis Eesti piirivalvurid tulevad juttu ajama.

Mihkel tunnistas, et maja juures nad hirmu tundnud küll ei ole. „Kelle pärast?” küsis ta vastu. „Ühel pool jalutavad Eesti piirivalvurid, teisel pool Vene piirivalvurid – turvaline kant ju.”

Milline saatus ootab aga maja külje all kõrguvaid ilmatu suuri kuuski, mille perenaise esivanem omal ajal istutas? Kas võetakse lihtsalt maha või saaks mõni omavalitsus sealt endale sobiliku jõulupuu, pole veel täpselt teada.

Praeguseks on riik piiri väljaehitamisel läbirääkimisi pidanud 116 isikuga. Omandamistehinguid on tehtud 25 kinnistu osas (mõnel kinnistul on mitu omanikku). Kokkuleppele pole veel jõutud kahe maaomanikuga, ütles siseministeeriumi kõneisik Toomas Viks.

Tema sõnul tuleb piiri väljaehitamisel lammutada üks hoone, samuti tuleb teisaldada üks hoone – mõlemal juhul on tegu tollesama Saare taluga Perdaku külas.

Autor: Maarius Suviste
Viimati muudetud: 01/09/2016 07:20:00