Foto: LL arhiiv

Septembri keskpaigas saabusid Kreekast Eestisse võetud 13 Süüria ja Iraagi sõjapõgenikku, kokku kolm perekonda. Pered liikusid oma uutesse kodudesse Põlvas, Tartus ja Haapsalus.

"Eestisse vastuvõetud rahvusvahelise kaitse saajad asuvad elama erinevatesse Eesti piirkondadesse. Elukohad leitakse inimestele enne nende saabumist Eestisse. See tähendab, et lennujaamast liiguvad nad juba oma elukohta, mitte majutuskeskusesse. Elukoha otsimisel arvestatakse kohalike teenuste kättesaadavusega ning võimalustega töötada ja õppida,” selgitas sotsiaalministeeriumi rahvusvahelise kaitse poliitika juht Triin Raag LõunaLehele.

Saabuvaid peresid võtsid vastu neile määratud tugiisikud. „Tugiisik abistab esmaste toimingute juures, mis siia saabujaid ees ootavad: elukoha registreerimine kohalikus omavalitsuses, perearsti nimistusse kirjapanek, lasteaia või kooli nimekirja registreerimine, töötukassas töötuna arvelevõtmine ja palju muud,” selgitas Raag.

Õpivad eesti keelt

Riik teeb alguses omalt poolt kõik, et teisest riigist inimesed saaksid kiirelt kohanema hakata. Selle alla käib ka arusaam, et riigi uute elanike kohta liigselt informatsiooni välja ei anta, sest nende suhtes kehtib samuti andmekaitse. Euroopa rändekava alusel vastuvõetud perekondade kohta on teada, mis eriala inimestega on tegu, aga mitte see, milline pere täpselt Põlvasse elama asus.

Peredest kaks on pärit Süüriast ja kolmas Iraagist. Ühes Süüria perekonnas on ema, isa ja üks laps. Mees on arst, naine on töötanud apteegis ning mõlemad on vabatahtlikuna aidanud teisi sõjapõgenikke. Peale oma emakeele valdab mees inglise keelt, naine räägib algtasemel inglise ja prantsuse keelt. Viieliikmelises Iraagi perekonnas on ema, isa ja kolm last. Naisel on bioloogiaalane kõrgharidus ja ta räägib lisaks emakeelele algtasemel inglise keelt. Mees on töötanud teenindussektoris. Viieliikmelises Süüria peres on kolm kooliealist last. Nii naine kui mees on hariduselt ehitusinsenerid ja selles valdkonnas töötanud. Mõlemad räägivad peale emakeele algtasemel inglise keelt.

Võib oletada, et kahe nädala jooksul on hoogsalt käima läinud ka kohanemisprogramm. „Rahvusvahelise kaitse saanutele on kohanemisprogrammis eraldi koolitusmoodul. Selle sisu on kujundatud just kaitse saanud inimeste vajadusi silmas pidades ning eesmärk on, et osalejatel tekiks hea arusaam Eesti ühiskonna toimimisest ja nad saavutaksid kiiresti kontakti kohaliku kogukonnaga,” selgitas siseministeeriumi pressinõunik Merje Klopets. „Kohanemisel on oluline roll eesti keele õppimisel ning sellega alustavad siia saabujad esimesel võimalusel.”

Erinevalt varjupaigataotlejaist, kes paigutatakse taotluse menetlemise ajaks Vao majutuskeskusesse ootama, on Euroopa rändekava alusel saabujad siia jõudes õiguslikult paremas seisus. Kõikide Eestisse vastuvõetavate inimeste kohta selgitatakse juba enne nende siia saabumist välja nende taust. Kreekas kohapeal tegid sõjapõgenikega intervjuu Eesti eksperdid politsei- ja piirivalveametist, kaitsepolitseiametist ja sotsiaalministeeriumist. Muu hulgas tutvustati intervjuu jooksul Eestit, rahvusvahelise kaitse saanud inimeste õigusi ja kohustusi Eestis ning kohalikke tavasid.

Toetused samad mis eestlastel

Rahvusvahelise kaitse saaja saab elamisloa. See tähendab, et kui nad siia jõuavad, on neile esmane elupaik ette valmistatud ja kui keeleoskus lubab, on neil võimalik kohe peale esmaseid vajalikke asjaajamisi tööle asuda. „Töö leidmisel aitab saabujaid töötukassa, kes muu hulgas vahendab tööpakkumisi, aitab leida ajutise töö või pakub tööpraktika võimalusi. Vajaduse korral koostatakse inimesele personaalne tööotsimise kava. Lähtutakse inimese individuaalsetest oskustest, kogemustest ja võimetest,“ täpsustas Raag.

Väljaspool kohanemisprogrammi kehtivad neile samasugused reeglid nagu teistele elanikele. Ehk näiteks toetusi võivad rahvusvahelise kaitse saanud taotleda täpselt samadel alustel ja sama suuri kui ülejäänud põlvalased. Sama kehtib tervisekindlustuse, pensioni jms kohta.

Eesti on praeguseks Euroopa rändekavaga vastu võtnud 60 sõjapõgenikku. 11. septembri seisuga on Euroopa Liidu riigid ümber paigutanud 4741 sõjapõgenikku, neist 3677 Kreekast ja 1064 Itaaliast. Türgist on pärast Euroopa Liidu ja Türgi lepet Euroopa Liidu riikidesse ümber asustatud 1583 inimest.

Autor: Aksel Lõbu
Viimati muudetud: 29/09/2016 09:25:13