Võru, Lasva ja Sõmerpalu valla liitumisel jääb vallamaja praegusse Võru vallamajja. Foto: Maarius Suviste

Paljude kagunurga liituvate valdade ühinemisprojekt on juba vallamajades ja mujalgi elanikele lugeda ja ettepanekute tegemiseks väljas. Kuid nii mõnegi valla tulevik on ebaselge just riigipoolse elanike arvu kehtestamise tõttu.

Võru, Lasva ja Sõmerpalu valla volikogu on liitumislepingu projekti pannud elanikele ettepanekute tegemiseks välja. Ilmselt saab liituv vald nimeks Võhandu, mis Võru vallavanema Georg Ruuda sõnul on ka naabritele vastuvõetavam kui Võru. „Nimekomisjon ei ole nime osas ka enam nii jäik kui veel mõni aeg tagasi,” lisas ta.

Liituvas vallas hakkab elama üle 8300 inimese. Ruuda sõnul ei tule liitumise järel praegustele Võru valla elanikele suuri muutusi. „Vallamaja jääb praegusse Võru vallamajja. Liitumislepingus on kokku lepitud, et kõik olulised teenused ja allasutused jäävad alles. Ka liituvate valdade elanikele jäävad kõik teenused alles,” rääkis ta.

Liituvate Lasva ja Sõmerpalu vallamajja jäävad teeninduspunktid ning avahooldustöötajad. „Liitunud vald võtab tööle lastekaitsespetsialisti, kes hakkab kogu piirkonda teenindama,” märkis Ruuda.

Kolme valla peale kaotab töö seitse kuni kümme ametnikku. „Koondamine toimub pärast ühinemist. Uus vallavalitsus otsustab, kes jätkab, kes mitte,” lausus Võru vallavanem. Ta lisas, et Võru linnaga jätkub igakülgne koostöö. Praegu töötab kolmes vallamajas kokku 35 inimest.

Teenused halveneda ei tohi

Liituva Sõmerpalu valla juht Aare Hollo ütles, et ühed elanikud on liitumise poolt, teised arvavad, et 1800 elanikuga Sõmerpalu saaks ka ise hakkama, sest neil on mitu suurt firmat, nagu Toftan jt.

Suurema muutusena nimetas Hollo tühjaks jäävatele vallavalitsuse ruumidele kasutajate leidmise. „Oleme sellele probleemile juba mõelnud. Ühtedes ruumides saab kultuuri- ja noorteüritusi korraldama hakata, teistes sportida ja kolmandad rendime ettevõtjatele,” täpsustas ta.

Hollo märkis, et ta ei ole läbirääkimiste ajal tunnetanud, et suurem Võru vald sooviks Sõmerpalu alla neelata. „Teenused meie inimestele ei tohi halveneda, vaid peavad paranema, sest suures omavalitsuses saab iga spetsialist oma valdkonnaga tegeleda, väikeses tuleb ka muud tööd teha,” rääkis ta.

Liituva Lasva vallavolikogu ja ühinemiskomisjoni liige Ülle Rauk lausus, et Lasva vallavalitsus töötab juba tükk aega Lasva kultuurimajas ning vallamaja ruumidele otsitakse rakendust. Maja alumine korrus, kus on garaažid, on välja renditud. Nii Lasva kui ka Sõmerpalu vallal on oma hooldekodu, kuid see puudub Võru vallal.

1700 elanikuga Lasva oleks ka üksi hakkama saanud, sest neil on eelarve tasakaalus ega ole suuri laene ning nad elavad mõistlikult, kuid mitte peost suhu. Sellist asja, millega Lasval oleks kohe vaja alustada, ei ole.

„Ühinemisläbirääkimistel kõnelesime kogu aeg, et miski ei tohi liitumise järel kusagil halvemaks minna. Toetused, mida külad ja MTÜd saavad praegu oma tegevusteks vallast taotleda, peavad ka liituvasse valda alles jääma,” rääkis Rauk.

Ta lisas, et juba läbirääkimistega nõustumise eel küsisid nad Võru valla esindajatelt, ega suur Võru vald neid alla neela. Võru vallas elab 4800 inimest, seega rohkem kui kahes liituvas vallas kokku.

Rauk ise elab Otsa külas, mis ei piirne küll veel Vastseliina vallaga, kuid ei ole viimasest kaugel. „Otsa on Lasva vallas elanike arvult ja territooriumilt kolmas või neljas küla, ja see on tegus küla,” andis ta mõista, et Otsa suures omavalitsuses ära ei upu.

Liituva valla volikogu on esialgu plaanitud 21-liikmeliseks. „See on meie teha, kas ja kui palju praegusest Lasva vallast pääseb inimesi liituva valla volikokku,” märkis Rauk.

Elanike piirarv on välja imetud

Nii Hollo kui ka Rauk ütlesid, et riigi seatud 5000 elaniku piir liituvatele valdadele ei ole mõistlik. Nende sõnul on palju olulisemad liituvate valdade huvid, haldussuutlikkus ja tulubaas.

Vastseliina on Võrumaal üks edukamatest valdadest ja pole kahtlustki, et see vald üksi hakkama ei saa. Vallas elab ligi 2000 inimest, koos liituva Põlvamaa Orava vallaga tuleb elanike arvuks ligi 2800.

Vastseliina vallavolikogu esimees Urmas Juhkam nimetas elanike piirarvu väljaimetuks. Ta lisas, et ühiste huvide kõrval on liituvates valdades oluline ka ajalooline kuuluvus. „Nii meie kui ka Orava olime kihelkondade ajal Vastseliina kihelkonnas,” meenutas ta.

Liitumislepingu projekt on rahvale tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks mõlemas vallas väljas nii vallamajas kui ka raamatukogudes.

Kui palju kriitikat pälvinud 5000 elaniku piirarv jääb alles, ootab Vastseliinat ja Oravat sundliitmine. Juhkam märkis, et ei oska edasisi samme ennustada, sest need sõltuvad nii vastuvõetavatest rakendusaktidest kui ka kohtuotsustest. Üle 20 omavalitsuse Eesti erinevatest piirkondadest pöördus haldusreformiga seonduvate küsimustega riigikohtusse. Asja arutamine riigikohtus jätkub, otsuse kuupäeva ei ole veel määratud.

Orava vallavolikogu esimees Ilmar Ploom ütles, et valla inimeste esimene eelistus on koos Vastseliinaga jätkata. „Kui riik jääb elanike piirmäärale kindlaks, loodame, et saame ikka Võrumaaga liituda,” märkis Ploom. Ta lisas, et sundliitmise korral eelistavad nad liituda tulevase Võhandu vallaga.

Tartumaa vald tahab Räpina alla

Räpina vallavolikogu esimehe Tiit Kala sõnul tegi Räpina vallavolikogu liitumisettepaneku ka Meeksi vallale Tartumaalt, sest Meeksi on nende piirinaaber ja kunagi kuulus Meeksi Räpina kihelkonda. „Sidemed nendega on alles, siin on osa meeksilaste perearst ja ka lapsed käivad meil huviringides,” lisas Kala.

Räpinaga liituvad Värska, Mikitamäe ja Veriora vald. Kala sõnul saavad valdade elanikud liitumislepingu projekti praegu teha parandusettepanekuid.

Meeksi valla viie küla elanike soov Tartumaa alla jääda Kala ei häiri. „Las inimesed teevad oma soovi kohaselt, suur liituv vald neile takistusi tegema ei hakka. Meil tuleb nelja valla peale üle 8300 elaniku, Meeksis elab ligi 600 inimest,” rääkis ta.

Meeksi valla Järvselja, Haavametsa, Meerapalu, Parapalu ja Rõka küla elanikud eelistavad liituda Võnnu vallaga, sest neil on Tartumaaga hea ühendus, seal on tohtrid ja teenused.

Meeksi vallavanem Aleksandr Suvorov ütles, et volikogu ei ole veel lõplikku liitumisotsust teinud, kuid läbirääkimised Räpinaga käivad.

„Viie küla Võnnu alla minekut tuleb tõsiselt arutada ning igal külal peab selleks olema tõsine põhjendus, ühtedel küladel see on, teistel mitte,” lausus Suvorov. Ta lisas, et külaelanike soovi üle otsustamiseks on veel aega. Viies külas elab vallavanema sõnul kokku üle 120 inimese.

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 27/10/2016 07:23:39