TÜ kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku juhataja dotsent Peeter Padrik. Fotod: Malle Elvet

Eelmisel nädalal said Eesti arstid, nii kliinikutes kui perearstikeskustes praktiseerijad ja õppejõud, Tartus kokku traditsioonilisel arstide konverentsil. Kolmepäevasel foorumil Dorpati keskuses oli arvukalt arutelusid paljudel aktuaalsetel teemadel. Avapäeval räägiti esmalt kliinilise eetika päevaprobleemidest. Kolmes ettekandes vaeti, kas kanepil on ravivat toimet.

Tänavu oli arstide koolitusprogrammis rohkesti erinevate meditsiiniliste teemade käsitlusi erialaspetsialistide poolt. Samuti arutleti üldsust enam huvitavatel teemadel, nagu arstide eetika ja ringkaitse, ning vaeti teaduspõhiste analüüside põhjal, kas kanepil, mille kasvatamist ja tarvitamise legaalsust mõned huvirühmad soovivad, on raviv toime või ei ole.

Hea kvaliteetne arstiabi on riikliku tähtsusega küsimus. Elu kvaliteedist Eestis ning arstiabi tasemest sõltub paraku paljude nooremate inimeste otsus elu- ja töökohariigi valikul.

Konverentsi avasessioonil olid tulipunktis eetikaprobleemid ja arstide ringkaitse. Meditsiinieetika fookuses on kolmik arst, patsient ja ühiskond. Pikemalt rääkis eetikaprobleemidest auväärses eas emeriitprofessor neuroloog Arvo Tikk, kes on üle veerand sajandi tegelenud arstieetika arendamisega. Ta juhib aseesimehena kliinikumi eetikakomiteed.

Emeriitprofessor: arstid peavad inimestega rohkem rääkima

„Komitee koosseis peab olema laiapõhjaline ja samas sõltumatu oma otsustes. Komitee, kus on kuni 15 liiget, on operatiivselt juhitav. Komitee oluline töö on erinevad õppused, arstide koolitused. Palju sõltub arstide väärtushinnangutest, kollegiaalsusest, usaldusväärsusest. Eetikakomitee ülesanne on ka üldiste väärtuste kujundamine, tuleb leida ühine mõistmine, mis on kõige vajalikum,” rääkis emeriitprofessor Tikk, eetikakomitee kauaaegne liige.

„Arstid peavad inimestega rohkem rääkima. Osa kaebusi ongi tingitud sellest, et arst pole piisavalt patsiendi või tema lähedastega keeruliste juhtumite puhul rääkinud. Palju sõltub usaldusest patsiendi ja arsti vahel. Probleeme põhjustavad haiguste puhul lahtirääkimiste ootused ja arstide poolne oskus „astuda teise inimese (patsiendi või tema lähedaste) kingadesse”. Arstide võimalused on sageli piiratud, kuid empaatiavõime ja avatud suhtlemine on väga tähtsad konfliktide ja kaebuste vältimiseks,” arutles Arvo Tikk. Lisaks eetikakomitee esindajale ja eetikaspetsialistidele astusid auditooriumi ette ka intensiivravi anestesioloog, patsiendi esindaja ja hingehoidja.

Eetikaküsimuste raames käsitleti ka valdkonda, kuidas edastada raskete keeruliste haiguste korral teateid nii patsiendile kui omastele. Kuidas edastada teadet lähedastele haige surma korral. Raskete haigete puhul on otsused rasked, inimestel tekivad neil puhkudel erinevad tunded. Pahatihti tuleb nii arstidel kui patsientidel leppida, et inimesed on surelikud ja kõik haigused pole ravitavad. Tõdeti taas, et inimestega, nii haigete kui nende lähedastega, rohkem asjast rääkimine aitab vältida võimalikke konflikte ja pettumusi.

Ka arstide ringkaitse teema käsitlusel tõdeti, et arstide oskus ja teadlikkus raskete juhtumite korral inimestega (patsientide lähedastega) suhtlemisel aitab paremini olukordi lahendada ja vähendada lähedase kaotanu pettumusi ravis.

Kas kanep aitab?

Eesti ühiskonnas on vastuolulisi seisukohti kanepi tarvitamise suhtes. On huvirühmi, kes taotlevad ravikanepi legaliseerimist. Kanepist ja selles sisalduvatest kannabinoididest rääkis põhjalikumalt professor Anti Kalda. Ta tõdes, et kanepi sünteetilised analoogid on leidnud kasutust meelelahutuses.

Kas kanep on näidustatud neuroloogiliste haiguste ravimina ja onkoloogiliste haiguste ravis, rääkisid teaduslike uuringute ja analüüside põhjal dotsendid Sulev Haldre ja Peeter Padrik. „Uuringute ja analüüside põhjal ei ole andmeid, et kanep vähiravis aitaks,” nentis onkoloogiakliiniku juhataja Peeter Padrik. Kanepi ravivat toimet pole uuringutega tõestatud ka neuroloogiliste haiguste puhul. Kolm kanepi teemal ettekannet teinut möönsid, et mingil määral võib kanep olla näidustatud epilepsia puhul.

Küsimuste voorus tuli tagareas istunud noorelt mehelt küsimus, miks ei võiks Eestis kanepit legaliseerida. Küsija konarlik ja veniv jutt tõstatas küsimuse, kes on küsija. Vastus „kanepitarvitaja Marko” tõi saali naerupahvaku.

Kitsamas ringis käsitleti kolme päeva jooksul mitmesuguseid meditsiiniprobleeme töötubades.

Autor: Malle Elvet
Viimati muudetud: 09/02/2017 09:31:20