Moodulõpe-tööharjutus Võrumaa Kutsehariduskeskuses. Foto: Ülle Sillamäe

Tööharjutuse teenust on Töötukassa pakkunud aastaid, kuid teeb seda juba teist aastat Kagu-Eestis koostöös kutseõppeasutustega moodulõppe vormis, mis sobib töötutele märkimisväärselt paremini. 

Esimesena rakendas moodulõpet Saaremaa. Töötukassa Võrumaa osakonna teenusekonsultant Anneli Jänesmägi käis koos Põlva kolleegiga vaatamas, kuidas sealne õpe toimib. Pärast positiivset kogemust rääkis Jänesmägi asjast Võrumaa kutsehariduskeskuse juhtkonnaga, Põlva kolleeg aga Räpina aianduskooliga. 

Pärast pikki ja edukaid läbirääkimisi lepiti kokku korralduse ja teemade osas. Igal koolil on ju oma valdkonnad, milles õpet korraldada. Kuressaare ametikool on näiteks üheks erialaks pakkunud paadiehituse, Räpinas on aiandusega seotud valdkonnad, Võrumaa kutsehariduskeskuses saab õppida teeninduse, metalli ja puidu valdkonna erialadel. 

Anneli Jänesmägi rääkis, et tänavu on sisulise õppe kõrval suur osa praktilisel tööl. Moodulõppes õpib praegu Võrumaa kutsehariduskeskuses kaks rühma, kokku kümmekond inimest. Õppijad on rahul ja rõõmsad. Kui neile pakuti võimalust osaleda moodulõppes-tööharjutuses, oli pilk rohkem erialade peal, mida õppida saab.

47aastane Siiri (nimi muudetud) on osalenud varasemal tööharjutusel. Toona oli ta üllatunud, et kas nüüd peab harjutama töö tegemist, kui on üle 30 aasta hommikust õhtuni tööd rügatud. Praegu on Siiril vähenenud töövõime, sest liigesed ei kuula enam sõna. On vaja käia regulaarselt arsti juures ja taastusravis. 

„Tööd teeks küll, tööpuudust ju ei ole, aga füüsis ei luba enam selliseid pingutusi teha,” kurtis ta. „Tegelikult on praegu väga tore. Areneb enesedistsipliin, on vaja tulla kodust ja mugavusalast välja. Väga meeldib, et saab praktiliselt erialasid proovida.”

Kursandid tõdesid optimistlikult, et kui nad ka tööle ei saa, siis kodus oskavad pahtlilabidat käes hoida ja ehituspoes materjale valida. Vähemalt endale on praktilised oskused vajalikud. 

„Igalt erialalt saab praktilisi oskusi ka koduseks majapidamiseks, kui isegi tööd ei leia,“ oli 42aastane Tiiu (nimi muudetud) optimistlik. „Kui peres on palju kooliealisi lapsi ja elukoht on linnast väljas, on tõsine probleem näiteks vahetustega töötada. Väga paljudes firmades, kus praegu töökohti pakutakse, on vahetustega töö. Seda tööd kahjuks laste kõrvalt teha ei saa.” Tiiul endal on kolm koolilast.

Siiri kutsub kõiki, kes tahavad midagi oma senises elus muuta, õppima. „Väga paljudel on eelarvamus, et oleme vanad, mida me ikka enam õpime. Isegi 60aastastel on siit midagi õppida. Öeldakse küll, et inimene sureb lollina, aga siis juba mitte väga lollina,“ ütles Siiri.

Võrumaa kutsehariduskeskuses on tööharjutajatel juba n-ö töökollektiiv välja kujunenud. Aga mis edasi saab? Kuhu tööle minna?

Töökohti on palju, kuid need alati ei sobi pereinimestele või nendele, kes käivad kaugemalt bussidega. Eriti tähtis on leida sobiva raskusastmega töö.

Mart (nimi muudetud) on aastakümneid füüsilist tööd teinud. Sealt saigi ta püsiva tervisekahjustuse, mis praegu takistab sama koormusega töötada. „Ma läheks tööle küll,“ selgitas ta, „aga kas minusugusele on jälle sobivat töökohta?“ Kahjuks pole Mart ainuke, kelle töövõime on raske töö tõttu vähenenud.

Võrumaal on üle 1100 töötu. Töötuse protsent kasvab töövõime reformiga seotud inimeste varal. Üha rohkem on töötuks jäänud vähenenud töövõimega inimesed.

Tööharjutuse programm on 60 päeva pikk. Õpitakse teooriat ja praktikat, kuid reaalne tulemus tööturule naasmisel on napp.

Anneli Jänesmägi nentis, et eelmisel aastal oli tööharjutusest osavõtt aktiivsem, viis inimest läks kutsehariduskeskusesse valitud eriala edasi õppima. Sel aastal on huvi tagasihoidlikum.

„Loodame, et tulevikus on selle raames tööturule sisenemiseks vajalike praktiliste oskuste omandamine veelgi aktiivsem,” ütles Töötukassa Võrumaa osakonna juhataja Ene Kerge. „Selles on suur roll tööandjate ja inimeste ootuste väljaselgitamisel ning vastavalt nendele koolitusplaanide kohandamisel.”

Ta rääkis, et muutunud on tööandjate pöördumine senise esmase hariduse küsimuselt hoopis oskusteni. „On teada, et meie piirkonnas on näiteks suur puudus erinevatest kokkadest (nii restorani peakokk kui ka kiirtoidu kokk),” tõi ta näite. „Sellise kvalifikatsiooniga inimesi meil pakkuda ei ole, aga heal juhul on meil inimesi, kes on valmis end kokatöös proovile panema ning hiljem töö kõrvalt vajaliku hariduse omandama.” 

Ene Kerge sõnul on kõige olulisem inimese tahe midagi teha: „Tahe muuta enda eriala, seniseid käitumismaneere, vajadusel elukohta, jätkata haridusteed jne. Mulle meeldib see filosoofia, et millegi ärategemiseks või muutmiseks on lihtsalt vaja alustada ja teha.”

 

Autor: Ülle Sillamäe
Viimati muudetud: 26/10/2017 10:51:32