Küsitlus

Kui sageli pruugid võro või seto keelt?

Lõõtspillimeistriks ei sünnita, vaid õpitakse

Kagu-Eestis on uus lõõtsameister: Ainar Sikk sai valmis esimese Teppo-tüüpi lõõtspilli. Foto: Ülle Sillamäe

Värske lõõtsameister Ainar Sikk (44) tõmbab oma kätega ehitatud ja just valmis saanud lõõtspilli kõhu peale lahti. Näppude soojaks mängimiseks tuleb esitusele „Hiir hüppas ja kass kargas“.

Kust üldse tuli mõte, et ehitada lõõtspill? „Viis aastat võtsin hoogu,“ ütleb Põlva maakonnas Kanepi külje all Hino külas Naha talus elav Ainar Sikk tagasihoidlikult. „Kogu aeg magasin kursuste alguse maha. Kui ma ei eksi, siis just neli aastat tagasi alustati Viljandi kutseõppekeskuses lõõtspilli ehitamise koolitust.“

Mis suhted enne lõõtspilliga olid?
„Siin naabruses elas üks vanapapi. Ma olin ise siis kolme- või nelja-aastane. Tema mängis lõõtspilli. Arvata on, et tal oli originaalne Teppo lõõts. Nüüd on üle 30 aasta möödas. Ma ei ütle, et kolmkümmend aastat tagasi armusin sellesse pilli. Aga mulle meeldib. Sellepärast läksingi Viljandisse kooli. Käisin kord kuus Viljandis aasta aega, kodus tegin tuhat töötundi.“

Siiamaani elasid teadmisega, et lõõtspill on olemas, ja alles nüüd tegid unistuse teoks?
„Põhimõtteliselt küll. Teadmine oli kogu aeg. Aga kogu aeg magasin maha selle kursuse. Alles kolmanda kursuse eel helistasin Viljandisse koolitusjuhile, kes koolitust korraldas ja organiseeris. Ta ütleski, et selline koolitus on Viljandis viimane. No siis läks küll kiireks. Öösel pool üks registreerisin end, nimekiri oli juba lukku pandud, kuid sain veel kursuse nimekirja. Summa, mida koolituse eest maksta, polnud ka pisike – 1850 eurot, lisaks veel käimine ja mõned pisidetailid.
Puidutööd õpetasid Kalmer Lind ja Heino Tartes. Meil oli grupis ka kuus naisterahvast. Kokku alustas 19 huvilist. Tänase päeva seisuga peaaegu kõikidel pillidel juba mängitakse. Jaanuari lõpus, 26. jaanuaril on lõpuaktus. Antakse kätte dokument, millele on kirjutatud, et olen pillimeister. Ikka meister, mitte sell ega õpipoiss.“

Mis on lõõtspilli ehitamise saladus? Millest peab alustama?
„Materjal ja tahe on olulised. Vastupidavus. Laias laastus on materjaliks puit, metall ja papp. Ja palju liimi. Kui puidust rääkida, siis kask, kuusk, tamm, pöök, venga. Paljusid muid materjale võib kasutada, näiteks kirssi või muud väärispuitu. Pilli hind selle võrra kohe tõuseb. Võib muidugi terve pilli väärispuidust teha, aga pole erilist mõtet.
Meie teeme Teppo tüüpi lõõtsasid. Teppo lõõtsa eristab teistest pillidest näiteks topelt nöörkantnurgad, särisev hääl, uhke ornamentika, hästi palju kulda-karda. Sära.
Kõige keerulisem meisterdada ongi klaviatuuri. Seda nimetatakse ka herilasepesaks. Kui see kõik teha käsitsi, on töö väga mahukas, aga nüüdseks on võimalik klaviatuuri väljalõikamiseks ka CNC-pinki kasutada.
Klaviatuur ei tohi liiga tihe ega liiga lõtv olla. Need on ka tavalisest messingist. Naelad on mööblinaelad Saksamaalt. Vahelõõtsa materjal on elektrotehniline papp. Varem kasutati seda tihedamini. Riie liimitakse veel peale. See ei tohi ka veel liiga paks ega liiga õhuke olla. Lõõtsa peale kleebitakse umbes poolteist meetrit riiet.
Häälestamiseks ostsin oksjonilt mingi vana akordioni, sest mul oli tarvis seda vahelõõtsa, et saaks häälestada keeli. Selleks oli vaja üks akordion ära lõhkuda.“

Kui palju kaalub lõõtspill?
„Ei tea ausalt öelda. Ma võin öelda, et siin on natuke alla viie tuhande detaili. Kõik naelad-liistud lisavad pillile kaalu.“

Kuidas ornamentika oled teinud?
„See on tänapäeva tehnoloogia ja CNC-pingi peal välja lõigatud. Toorik on messingist, peale on mustrid käsitsi toksitud.“

Töökojaks on garaaž. Naine Helin Vill ütleb kõrvalt, et kui pere oli magama läinud, siis läks mees garaaži ja toimetas seal umbes kella kaheni öösel. Ainari eriala on kaevetööde projektijuht, vesiehitus. Väljaõppelt on ta ehitusinsener.

Kas nüüd hakkad küla pillimeheks?
Ainar muheleb naerda. „Ei, pillimeistriks. See konkreetne pill on juba ära lubatud ja hakkab tööd tegema. Sissemängimine üksinda võtab juba ühe aasta. Ma ise ei oska mängida, aga mõni teine oskab väga hästi. Praegu ehitan ma juba teist pilli.
Nüüd tuleb veel esimesele pillile graveerida oma nimi Ainar Sikk, aasta 2018 ja pilli number. Pill number üks jääb perekonda. Helini õde mängib pilli sisse ja meister ise harjutab juba tõsisemaid lugusid.“

Palju meie kandis üldse pillimeistreid on?
„Üks õpetaja-mentor on – Heino Tartes. Meistriks saadakse peale kümnendat pilli. Iga järgmise pilliga võib ennast täiendada ja oma oskusi lihvida. Eks Tartes vaatab iga pilli loomulikult üle. No mis nüüd iga pilli, praegu alles esimese.“

Kui tihti õpetaja juures käisid?
„Mul oli hea, lähedal, kaheksa kilomeetrit ainult, aga paar korda kuus ikka käisin. Täna hommikul Heino mängis paar lugu ja ütles, et täitsa hea pill on.“

Kas tuleb noori lõõtsamängijaid ka juurde?
„Tuleb, ja järjest. Pillidele on järjekord, ei toodeta nii palju peale, kui palju tahtjaid on.“

Helin lisab, et selliseid põlve otsas harjutajaid on juba päris palju. Tal vend mängib Kungla puhkpilliorkestris trompetit, aga mängib hea meelega vahepeal lõõtsa. Õde on samamoodi Kungla puhkpilliorkestris, too mängib lõõtsa, õemees võtab pilli kätte ...

Kui pika ajaga saab heaks pillimeheks?
„Tuleb väga palju harjutada. Karl Kikkas harjutas ühte lugu kaks aastat. Alles siis ütles, et oskab lugu mängida. Mina pole midagi õppinud. Teises toas on kitarr, mida vahel mängin.“

Lõõtsameeste olulisemaid lugusid „Pillimehe leiba“ ja „Ukuaru valssi“ Ainar mängida ei oska.

Kuidas passib lõõts naise kätte? Kas lõõts on naiste pill?
„Tegelikult ta sobib küll, pole midagi. Varem olid vanemad mehed külaplatsil toominga all hommikuni tantsuks mängimas. Pole kuulnud, et ükski naine sellist katsumust oleks pidanud üle elama. Päris lahe on Tartust üks naine. Tema on laevakapten ja mängib lõõtsa.“

Palju lõõtspill maksab?
„Alates 3500 eurost saab lihtsama pilli. Minu pill on kallim. Üks korralik sõitev sõiduauto on süles või väikses kohvris. Põhitöö kõrvalt rohkem kui ühe pilli aastas valmis ei saagi.
Omaaegse Teppo pilli hind oli oma neli hobust – 80 tsaari rubla. Tollel ajal oli see kõva raha. Teppo pilli käis Juhan Uppin tutvustamas. Mängib mahedalt. Tänapäeva pillid on teravama heliga. Ju keeled on teised. Teppo tegi keeled ise.“
 

 

Autor: Ülle Sillamäe, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 18/01/2018 08:57:36

Lisa kommentaar