Küsitlus
Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
10°
Põlva
10°
Otepää
Tartu
11°
Antsla
10°
Valga
10°
Räpina
10°
Tõrva
10°
Võru
13°
Põlva
12°
Otepää
12°
Tartu
12°
Antsla
12°
Valga
13°
Räpina
13°
Tõrva
12°

Kanalisatsioon ei tööta, kes on süüdi? Külamees: fekaalid ujuvad mööda saunamaja ringi!

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Kui torud lahti kaevati, siis selgus, et üks toru oli vale kalde all. Foto: erakogu

Hajaasustuse veeprogrammi abiga on paljud maapered saanud endale korraliku vee- ja kanalisatsioonisüsteemi, seda lootsid ka Tiislerid endisest Kõlleste, praegusest Kanepi vallast Karaskilt. Nüüd aga ujuvad nende saunamajas ringi fekaalid ja pere üritab tõrkuvat kanalisatsiooni ise putitada. Mis juhtus?

„Kui detsembris torude liitumiskoha lahti kaevasime, siis nägime, et torude kalle oli täiest vale – saunamaja reovesi ei saanudki imbväljakule valguma hakata!” kurjustas Anu talu vanaperemees Artur Tiisler (71), kes töid teinud ettevõttega juba ligi kolm aastat sõdib.
2014. aastal esitasid Tiislerid uue kanalisatsiooni saamiseks taotluse Kõlleste vallavalitsusele. Vallaametnike otsustada on see, kes saab toetust hajaasustuse veeprogrammist, mis aitab maaperedel kulukaid veevärgitöid teha. Kui toetuseküsijal on paberid korras ja kolmandik omaosalust välja panna, siis maksavad vald ja riik kahe peale ülejäänud kulud kinni. Kõigile toetust siiski ei jagu ja sellel on ka piirmäär – kuni 6500 eurot.
Vald otsustas toetada perekond Tiisleri Anu tallu uue kanalisatsiooni rajamist: vana (maasse kaevatud metallpütt) ei vastanud keskkonnanõuetele ega pere vajadustele.
Nagu kord ette näeb, oli vastavale taotlusele lisatud kaks hinnapakkumist. OÜ Sanbruno küsis töö eest 3000, kohalik, 25% valla osalusega OÜ Anton Invest 1900 euro ringis. Nagu samuti kord ette näeb, lõid Tiislerid käed odavama pakkujaga, ja tasusid töö maksumusest kolmandiku ehk 644 eurot.
2015. aasta mais asus OÜ Anton Invest Anu tallu kanalisatsiooni rajama. Vastavas taotluses on kirjas, et korrastatakse kogumispütt ja rajatakse imbväljak.
„Elumaja juurest tuleva malmtoru olin ise enne maa alla paigaldanud. Sauna juurest tulev äravool sai samuti varem maasse kaevatud. Ettevõtte teha oli liitmikukoht, panna paika septik ning rajada Eko Roto L3000 mudelile vastav imbväljak,“ selgitas Artur Tiisler, kes elab talus koos tütre Tiina ja väimehe Harri Toigeriga.

Fekaalid leiliruumis
Ettevõte tegi töö ära ja lahkus. Pool aastat sai pere reovee äravoolu nautida, kui algasid esimesed ummistused. Elumajast hakkas solgivesi valguma allpool hoovis asuvasse saunamajja. Selle põrandal ujus mitu sentimeetrit sügav fekaalivee kiht.
Artur Tiisler soetas 40 euro eest reoveepumba ning katsus omal jõul ummistust likvideerida. Samal ajal võttis pere ärevaid kõnesid OÜ Anton Invest juhatajale Tiit Rammulile. Kuna kõnede peale olukorda lahendama ei tuldud, kaebasid Tiislerid selle peale vallavalitsusele.
Tiislerid nõutasid vallast taotluses nimetatud septiku joonist, vastus aga viibis ja nad leidsid joonise ise internetist. „Vaatasime internetist järele, et antud septikumudeli juurde käib juhendi järgi 5,5 x 12-meetrine imbväljak ja postid peavad asuma kahemeetriste vahedega. Meile tehti 6 x 2-meetrine ala ning postid pandi poolemeetriste vahedega!“ tõreles Artur Tiisler. „Torude kokkusaamiskoha juurde jäeti korrigeeriv vahekaev lihtsalt tegemata! Nüüd tuleb elumajast reovesi hooga kallakust alla ja jooksebki edasi allpool asuvasse saunamajja.”
Liigväike savise pinnaga imbväljak ujus pidevalt reoveest ning oma funktsiooni korralikult täitma ei hakanud.

Valla komisjoni hinnang: garantii korras tuleb teha parandustööd
Esimese kirjaliku pöördumise vallavalitsuse poole tegi murelik pere 2016. aprillis. Kohale tuli vallakomisjon 2017. aasta septembris.
Miks alles poolteist aastat hiljem? „Ehk andis rahuldava vastuse 2016. aastal telefonitsi antud selgitus,” pakkus Tiit Rammul. „Oli liigniiske periood ja sel ajal ei pruugi imbväljak täita oma funktsiooni. Järgmine kõne tuli aasta hiljem Tiina Tiisleri elukaaslaselt. See kõne oli täis ainult ähvardusi, mina omapoolseid selgitusi anda selles kõnes ei saanud, sest kui püüdsin midagi selgitada, siis see kõik oli tema meelest jama.”
Seejärel võttiski asja arutada vallakomisjon, kuhu kuulus ka Tiit Rammul. Komisjon otsustas, et garantii korras tuleb rajada imbväljaku kõrvale lisaks ärasuunav kraav ja teha imbväljak pikemaks. „Valla esindajad olid Anu talu ja Anton Investi vahel info vahetajateks ning koos jõuti ühisele seisukohale,” selgitas asja toonane Kõlleste, praegune Kanepi vallavanem Andrus Seeme.
Novembri keskel tegi firma lubatud töö ära. Talu peremees uuris, miks mehed kraavi sisse sifoontoru ei pane, vaid lihtsalt augu killustikuga täidavad. Vastuseks sai ta, et toru polevatki vaja.
Detsembris ummistus kanalisatsioon Tiina Tiisleri sõnul uuesti, ja et viga üles leida, otsustas pere torude liitumiskoha kopaga lahti kaevata. Siis tuligi välja, et torude kalle oli vale ja elumajast valguv reovesi ei liikunud mitte imbväljaku, vaid hoopis saunamaja poole.
Tiit Rammul kinnitas, et OÜ Anton Invest lähtus imbväljaku ehitusel käsiraamatus „Teejuht üksikmajapidamise reoveekäitlusviisi valimiseks hajaasustusalal“ antud mudelist.
Laiemalt ehitamisest loobuti, sest alal kasvas palju puid. „Nende juured oleks kindlasti hakanud imbväljakusse kasvama ja see oleks muutnud pinna kasutuks,” selgitas Tiit Rammul.
„Tulles vastu kliendi soovile, paigaldasime lisatasu eest ka torud ja ühendasime eraldi tasu eest kanalisatsiooniga ka saunamaja,“ möönis ta. „Ümber septiku on tekkinud ilmselt pinnase vajumine ja seetõttu on toru vajunud kõveraks. Sellest on tekkinud torule negatiivne kalle. Tahtlikult ei ole kindlasti torustikku ehitatud negatiivse kaldega. Vahekaevu polnud eelnevalt nõutud ega kokku lepitud ja selle eest ei ole kliendilt tasu võetud. Ehituse ajal seisis Artur ise kraavi serval ja ei olnud mingit vahekaevu juttu ehk siis tegu on kliendi hilisema endapoolse nõudega.“
Tiit Rammuli sõnul kinnitavad eksperdid, et liitmikusüsteem toimib sama tõhusalt kui vahekaev. Kaevu puhul lihtsalt on jälgitav vee voolamine torustikus.
Firmajuhile jäi arusaamatuks, miks Anu talu elanikud soovivad oma muredele lahendust leida ajalehe poole pöördudes. „Meile ei ole pärast imbala suurendamist ühtegi nõuet ega ettepanekut kompromissiks esitatud. Lahenduste leidmine on raske olnud, sest pere kõneviis on röökiv ja ähvardav. Ainuke, kellega seal üldse inimlikult suhelda saab, on Tiina Tiisler,“ tunnistas Anton Investi tegevjuht.
Anton Investiga on praeguseks Tiislerite suhted katkenud, ründava kõnepruugi tõttu on ettevõte blokeerinud kogu pere telefoninumbrid. „Tiina elukaaslane Harri ei lasknud mul üldse selgitada imbväljaku üleujutamise tagamaid. Eelmisel aastal kannatas kogu Eesti sademetest tingitud pinnase liigniiskuse all. Praeguseks on metsades välja kuulutatud suisa eriolukord. Ka minu enda imbväljak uputab kevaditi, kui maa on märg,“ rääkis Tiit Rammul.
Vallavanem Andrus Seeme märkis, et vald on püüdnud olukorra lahendamisel võimaluste piires abiks olla.
„Anu talu septiku probleem on tellija ja ettevõtja vaheline eriarvamuste ja suhtlemisega seotud probleem,” selgitas ta. „Vallal polegi sellises olukorras muud teha kui olla vahendaja ja lepitaja, mida me oleme ka püüdnud.”

Mis saab edasi? Tiina Tiisler on pikast saagast tüdinud: "Teate, ma olen sellest jamast nii väsinud,et mina isiklikult ei soovi midagi kuhugi enam kirjutada. Igal juhul tuleb asi korda teha ja see plaan on kevadeks olemas."

 

Autor: Sten Sang, sten@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 18/01/2018 13:13:52

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia