Küsitlus

Kas oled rahul tee-ehituse kvaliteediga?

Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
-1°
Põlva
Otepää
-1°
Tartu
Antsla
-1°
Valga
-1°
Räpina
Tõrva
-1°

Kui palju inimesi on riigi raha eest hambad korda saanud?

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

Alanud aasta tõi rõõmusõnumi: tõusis täiskasvanute hambaravihüvitise määr ja lisandusid uued haigekassaga lepingu sõlminud hambaarstid. Valga maakonnas tegutseb neid neli, Põlva maakonnas seitse ja Võru maakonnas kuus. Ole aga ise julge ja mine näita tohtrile hambad ette!

Võrus Õie Hambaravi OÜd juhatav Anna-Diana Ivuškina pakkus möödunud sügisel täiskasvanutele hüvitatavat teenust. Praegu on ta väikelapsega kodus ja loodab tööga uuesti peale hakata juba aprillikuus.
„Patsiente tuli uue hüvitise peale hoolega juurde ja paljud tahtsid süsteemi enda kasuks pöörata. Saabus ka inimesi, kes polnud aastakümneid oma suumuredega arsti vastuvõtule sattunud. Mõnel juhul pidime piirduma ülevaatuse ja konsultatsiooniga, kuna täielik ravi nõudis lisapanust patsiendi enda rahakotist,” tõdes Ivuškina.
Tema hinnangul näitasid suurimat huvi üles just pensionärid, kelle ravi riik toetab alates jaanuarist 85 euroga aastas. Varem oli see alates juulist 80 eurot ja patsient tasub ise vähemalt 15% arvest. Täiskasvanud said möödunud aastal alates juulist 30 euro eest ravitud ning uue aasta saabudes kerkis summa 40 euroni. Tasuda tuleb 50% suurune omaosalus.
„Varem pidi klient ise kohapeal arve tasuma ja selle toimetama haigekassale. Nüüd jääb üks vaheetapp ära ja summa läheb otse nii-öelda pearahast maha. Ettevõte esitab riigile arve ja riik tasub selle,” rääkis teenusepakkuja.
„Usun, et paljud uued hambaarstide koostöölepingud haigekassaga tulid just proteesihüvitise abil. Seal liiguvad suuremad summad ja see motiveerib ettevõtjaid rohkem,” lisas ta.
Põlvas asuva OÜ Dentales hambaarst Ragne Pärnamägi ei saanud ajalehele kommentaari jagada. Tohtri käed olid lihtsalt tööd täis ja järjekord ootas kannatamatult ukse taga. Sama olukord valitses Põlva Mäe Hambaravis, kus puuriga askeldav doktor jäi lehele arvamuse andmiseks tabamata.
Haigekassa kommunikatsioonispetsialist Kaidi Kasenõmm andis teada, et nüüdseks saab täiskasvanute hambaravihüvitist kasutada ligi 240 kabinetis üle Eesti ja arste lisandub pidevalt.
„Arvestades, et uus hüvitis on kehtinud veidi üle poole aasta, on soodustust pakkuvate kliinikute hulk hea. Hüvitise pakkujaid on igas maakonnas ja inimesed saavad soovi korral leida endale sobiva arsti. Näiteks tänavu jaanuaris sõlmis meiega lepingu üle 40 uue kliiniku ja hea meel on näha, et aasta esimesel kuul jõudis hüvitist kasutada ligi 38 000 inimest 1,7 miljoni euro eest,” rääkis ta.
2017. aastal kasutas kuue kuuga hüvitist ligi 80 000 inimest, kokku 3,5 miljonit eurot. Tänavu jaanuariga võrreldes on näha, et inimesed kasutavad soodustust üha aktiivsemalt.
„Oleme saanud arstide kaudu paljude tänulike patsientide tagasisidet, just nende, kes ei ole ammu hambaarsti juures käinud, aga tänu hüvitisele on nüüd sinna jõudnud. Hüvitise peamine eesmärk ongi suunata sellised inimesed üle pika aja enda suutervist kontrollima, et ennetada tõsisemaid probleeme tulevikus,” rääkis Kaidi Kasenõmm.
Ta leidis, et sellised suured muutused ei juhtu kunagi üleöö, aga täiskasvanute hambaravihüvitis on esimene samm õiges suunas, et hambaravi oleks erineva sotsiaal-majandusliku taustaga inimestele kättesaadavam ka viie ja kümne aasta pärast.
„Näeme, et järgnevatel aastatel sõlmivad meiega lepingu kolmveerand hambaarstidest ja hüvitist kasutavad vähemalt pooled elanikud. Kümne aasta pärast võiks tänu heale ennetustööle näha tõsiste hambahaiguste vähenemist. Meie eesmärk ei ole saada lepingud absoluutselt kõigi arstidega või et kõik inimesed kasutaksid hüvitist igal aastal täies ulatuses. Tähtis on, et hambaravi oleks senisest paremini kättesaadav just neile, kes seda kõige enam vajavad,” lisas haigekassa esindaja.
Kõigi teistegi meditsiinierialade puhul on haiglatel ja polikliinikutel haigekassaga samasugune leping teenuste osutamiseks. „Lepingud aitavad planeerida ja jälgida tervishoiuteenuste kvaliteeti ning annavad inimestele muu hulgas kindluse, et arst on usaldusväärne. Nii nagu saame riigi toel Eestis väga kõrgel tasemel haiglaravi, soovime seda kindlustatutele pakkuda ka hambaravis, mis siiani ei ole olnud haigekassa toel kättesaadav,“ selgitas Kaidi Kasenõmm. „Hüvitise automaatne arvest mahaarvestamine arsti juures on kahtlemata inimesele kõige mugavam, kuna ta ei pea hiljem kulutama aega ühegi taotluse või dokumendi täitmiseks.”
Täiskasvanu hambaravihüvitise summa tõusis sel aastal 40 euroni. Lapseootel naistele, väikelapse emadele, pensionäridele ja osalise või puuduva töövõimega inimestele ning suurenenud ravivajadusega patsientidele on soodustus endiselt 85 eurot aastas, alates 2018. aastast saavad 85-eurost hüvitist ka I tüübi diabeedi ja Sjögreni sündroomiga patsiendid.
„Ka hambaraviteenuste hinnad on tänu arstide tagasisidele eelmise aasta lõpus üle vaadatud ning korrigeeritud – sel aastal tõusevad teenuste piirhinnad 18%,” andis haigekassa kõneisik teada.
Võrumaal saab täiskasvanute hambaravihüvitist kasutada kuues kohas: E. Liivandi Hambaravi, Heli Põldsepp Hambaravi, KaStrom, Kesklinna Hambaarstid, L. Kindsigo ja Vastseliina Hambaravi.
Põlvamaal saab täiskasvanute hambaravihüvitist kasutada samuti seitsmes asutuses: Blendent, Dentales, Denslux, Lõuna-Eesti kliinik, Mäe Hambaravi, Mailis Prants Hambaravi ja Räpina haigla.
Valgamaal pakub täiskasvanute hambaravihüvitisega hambaravi neli ettevõtet: Kesklinna Hambaarstid, Otepää tervisekeskus, Species ja Valga haigla.


Täiskasvanute hambaravihüvitise kasutamine kolmes maakonnas:

2017. aastal juulist detsembrini
Võrumaal 2807 inimest 130 000 eurot
Valgamaal 1424 inimest 64 000 eurot
Põlvamaal 1348 inimest 60 000 eurot

2018. aastal 2. veebruariks
Võrumaal 1514 inimest 67 200 eurot
Valgamaal 644 inimest 27 100 eurot
Põlvamaal 655 inimest 17 500 eurot


1. jaanuarist 2018 saab proteeside hüvitise summat kasutada ainult nende proteesitegijate juures, kes on sõlminud haigekassaga vastava lepingu.

1. juulist 2017 on hambaproteeside hüvitise summa kolmeks aastaks 260 eurot. Proteesihüvitist on õigus saada ravikindlustatud töövõimetuspensionäridel, vanaduspensionäridel, osalise või puuduva töövõimega inimestel ning üle 63-aastastel inimestel.

1. jaanuarist 2018 saavad kõik täiskasvanud ravikindlustusega inimesed aastas 40 eurot hambaravihüvitist, kusjuures patsient ise tasub vähemalt 50% arvest.
Hüvitist saab kasutada ainult haigekassaga lepingu sõlminud hambaarstide juures.
Hüvitis kehtib esmavajalike hambaraviteenuste puhul. Kõigi nende teenuste eest, mis ei kuulu hüvitatavate teenuste nimekirja, tuleb tasuda täishinda. Lisaks on teenuseosutajal õigus patsiendilt küsida visiiditasu kuni viis eurot (v.a rasedad).
Soodustuse summa arvestatakse raviarvelt maha maksmise hetkel ning tagantjärele ei pea esitama ühtegi avaldust ega dokumenti.
Hüvitise suurust ja jääki saab kontrollida riigiportaalist www.eesti.ee teenuse alt „Hambaravi- ja proteesiteenuste info“.

Esmavajalikud hambaraviteenused on:

hambaarsti esmane või korduv vastuvõtt
diagnostika (sh röntgenülesvõtted)
ravimi asetamine ja ajutise täidise paigaldamine
püsiva täidise paigaldamine
hamba eemaldamine
mädakolde avamine ja ravimine
juureravi
igemealuse hambakivi eemaldamine kirurgiliselt
tuimastus

 

Autor: Sten Sang, sten@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 22/02/2018 10:04:01

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia