Küsitlus

Millisel määral plaanid tänavu kasvatada aiasaadusi?

Head ideed vajavad ka head toetust

On palju tunnuslauseid ja tuntud nimesid, mille mainimine seondub kohe Võrumaaga. Üks neist on kahtlematult orelimeistrite Kriisade nimi.


Tannil Kriisa (1866-1940) töötas koos vendade Juhani ja Jakobiga Haanjas, oli kolmekümnendail aastail Eesti tuntumaid orelimeistreid. Ta on valmistanud poolsada orelit, neist suurimad Võru, Rakvere ja Rõuge kirikule.

Kriisade kolmanda põlvkonna esindajal Hardo Kriisal on praegu Rakveres oma orelitöökoda. Viis aastat tagasi, 27. juulil asutas ta koos mõttekaaslastega sihtasutuse Eesti Orelikeskus. Idee oli selles, et koondada ühte kohta kogu teave meie orelitest, uurimis- ja õppekeskus, eksponaadid et hoida ja arendada meie orelikultuuri. Baasiks pidi saama Hardole kinnistu tagastamishüvitisena saadud maja Võrus Jüri 20a.

Hardo Kriisa sai mõttekaaslasteks noore, kuid juba rahvusvaheliselt tuntud  Pärnu Eliisabeti koguduse organisti Jaanus Torrimi, Võru praosti Andres Mäevere ja Rõuge valla aktiivse organisaatori Leida Jurtśenko.

Entusiasm ja pealehakkamine on muidugi head asjad, kuid paljalt nende najal suurt midagi ära ei tee. Viis aastat on ettevõtmine vindunud nagu tuli toores puus. Maja on küll olemas, aga selle korda tegemiseks ei jätku sihtasutusel jõudu. Raha. Pisukest abi on saadud küll Eesti Kultuurkapitalilt, kuid see on olnud tõesti pigem sümboolne. Võru linnalt, kellele sellise keskuse olemasolu oleks nii auks kui uhkuseks ja turismimagnetiks, pole midagi saadud. Kasvõi hädapäraseks katuse remondiks, et maja päris ära ei laguneks.

Ometi on ikkagi tegutsetud. Hardo Kriisa on remontinud sel aastal Hiiumaa Reigi kiriku oreli ja Rõuge kiriku oreli, mille taasavamine oli just eile. Sügiseks peab korda saama  Põltsamaa kiriku orel.

See aga on kõik nö. jooksev töö, mitte see, milleks sihtasutus mõeldud on. Võrumaa on ikkagi  Eesti oma oreli sünnikoht ja häll, kus kirikutes praegugi kasutusel parimad orelid, mille väärtust oskavad eriti hinnata just käimas oleva orelifestivali organistid. Miks ei peaks me seda tuntust siis ise ära kasutama? Või on Võru ikka tõesti "üts ummamuudu liin", kus mõeldakse ja tegutsetakse teisiti kui mujal maailmas?

Autor: Ülo Tootsen, ylo@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 07/07/2009 14:41:07

Lisa kommentaar