Küsitlus

Mis sobib kõige paremini jõulukingiks?

Ilm täna
Võru
-4°
Põlva
-5°
Otepää
-5°
Tartu
-4°
Antsla
-4°
Valga
-4°
Räpina
-5°
Tõrva
-4°
Võru
-2°
Põlva
-3°
Otepää
-3°
Tartu
-3°
Antsla
-2°
Valga
-2°
Räpina
-3°
Tõrva
-3°
Võru
-4°
Põlva
-4°
Otepää
-4°
Tartu
-3°
Antsla
-3°
Valga
-3°
Räpina
-4°
Tõrva
-3°

Uuring: Ülikõrge aktsiis hoogustas alkoholi tarbimist

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Alkoholi tarbimine pööras Eestis 2017. aastal pärast aastaid kestnud langust taas tõusule. Allikas: EKI

Möödunud nädalal avalikustatud arvud näitavad seda, millest inimesed on juba aasta otsa rääkinud: aktsiiside hüppeline tõstmine on alkoholi tarbimist Eestis hoopis suurendanud.

Kuigi 2017. aastal kerkisid Eestis hüppeliselt alkoholi aktsiisimäärad, hakkas alkoholi tarbimine pärast aastaid kestnud langust suurenema, sest inimesed käivad Lätis alkoholi järel ja ostavad sealt suuremaid koguseid, selgub konjunktuuriinstituudi (EKI) uuringust.
EKI direktor Marje Josing ütles uuringut kommenteerides, et nüüd on selge, et aktsiisitõusud on end ammendanud, kuna suure hinnaerinevuse tõttu on tekkinud piirikaubandus Lätiga. Kuigi siseturu müük on vähenenud, tehti ostud odavama müügitasemega Lätis, mistõttu alkoholi kogutarbimine ei vähenenud.
Josing soovitab alkoholi tarbimise vähendamiseks kasutada muid meetmeid, sest aktsiiside tõstmine on andnud loodetule vastupidise tulemuse.
EKI uuringust tuleb välja, et kahjuks mindi aktsiisi kasutamisega kahel viimasel aastal liiga hoogu (lootuses eelarvetulu teenida) ja tekitati suure hinnaerinevuse tõttu aktiivne piirikaubandus Lätiga. Eesti siseturu alkoholi tootmine ja müük küll langesid, kuid ostud tehti odavama hinnatasemega Lätis. Tarbimine seetõttu mullu ei vähenenud. Eesti kaotas maksutulu, kuid liigtarbimisest tekkivad kahjud jäävad. EKI jõuab järeldusele, et riigi alkoholipoliitika on olnud rumal.
Eesti elanikud tarbisid 2017. aastal täiskasvanud (15+) elaniku kohta keskmiselt 10,3 liitrit absoluutalkoholi, seda on 0,08 liitrit ehk 0,7 protsenti enam, kui tarbiti aasta varem. Kui arvestada, et vahepeal tõsteti 2016. aasta näitajat, siis oli tegelik kasv võrreldes varasema tasemega lausa 0,38 liitrit ehk 3,7 protsenti. See tähendab, et ühe aastaga nulliti ära suur osa sellest tööst, mis on tehtud alkoholi tarbimise vähendamise vallas alates 2010. aastast. Loodetud vähenemise asemel pööras alkoholi tarbimine tõusule ja see trend jätkub – Lätist tuuakse üha rohkem alkoholi.
EKI andmetel ostsid Eesti elanikud mullu alkohoolseid jooke ühe täiskasvanu (vanuses 15+) kohta absoluutalkoholiks arvestatuna keskmiselt 10,3 liitrit (kasv 0,7 protsenti), millest kanged alkohoolsed joogid moodustasid 3,6 liitrit (langus 2,7 protsenti), sh viin 2,2 liitrit (langus 5 protsenti), õlu 4,3 liitrit (kasv 2,4 protsenti), viinamarjaveinid 1,8 liitrit (kasv 4,6 protsenti) ja teised lahjad alkohoolsed joogid 0,6 liitrit (kasv 0,4 protsenti).
Uuringus toodud tarbimismahud on arvutatud Eesti statistikaameti tootmise, Eurostati väliskaubanduse ja ettevõtete tootmise ning sise- ja välisturu müügi andmetele tuginedes.
EKI arvutuste alusel moodustas välismaalt (enamasti Lätist) ostetud alkohol absoluutalkoholis 2,6 liitrit ühe täiskasvanu kohta. See arv sisaldab nii tarbitud alkoholi kui ka inimeste soetatud varusid. See tähendab, et välismaalt kaasa ostetud kogus on kasvanud 240 protsenti. Juba 35 protsenti Eesti elanikest käib alkoholi soetamas Lätist.
Uuringus lükatakse ümber ka eelmise töö- ja terviseministri Jevgeni Ossinovski süüdistused, justkui oleks suures hinnatõusus süüdi kaupmehed. Nii kallines õlu kauplustes 17,4 protsenti, aga pidanuks kõrgema maksumäära tõttu tõusma 19,6 protsenti. Tuleb välja, et kaupmehed vähendasid vastupidi eksministri väidetele oma müügimarginaali.
Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsleri Maris Jesse sõnul näitavad tarbimisarvud, et meie sõltuvus alkoholist on endiselt suur. „Alkoholitarbimise vähendamiseks on vaja järjepidevalt ellu viia terviklikku alkoholipoliitikat ja seda me ka teeme,“ ütles Jesse. „Alles möödunud nädalal jõustusid alkoholireklaami muudatused, mis vähendavad nende reklaamide atraktiivsust. Samuti oleme laiendanud ravivõimalusi ja viime ellu tegevusi ka teistes alkoholipoliitika valdkondades.“
Seni oli Eestis alkoholi tarbimine aastaid ühtlases langustrendis ilma lisameetmetetagi. Karmi alkoholipoliitika tulemusena selgus, et kange salaalkoholi tarbimise määr on väga palju kasvanud: kui 2016. aastal moodustas kogu salaalkohol veel keskmiselt 27 protsenti illegaalse kange alkoholi tarbimisest, siis 2017. aastal juba 48 protsenti. Seejuures langes salaviina hind madalamale isegi 2015. aasta tasemest. See tähendab, et kiire aktsiisitõus on suurendanud ka salaalkoholi tarbimist.
Terviklik alkoholipoliitika hõlmab maailma tervishoiuorganisatsiooni WHO poolt koondatud ja soovitatud tõenduspõhiseid meetmeid kümnes valdkonnas, sh tegevust alkoholi kättesaadavuse ja müügiedenduse piiramiseks, salaalkoholi leviku tõkestamiseks, alkoholitarvitamise ja joobe kahjude vähendamiseks, joobes juhtimise ennetamiseks, teadlikkuse suurendamiseks, alkoholisõltuvuse ravi ja nõustamise võimaluste laiendamiseks, samuti kohalike omavalitsuste tegevust alkoholikahjude vähendamiseks, alkoholi tarbimise, tervisemõju ja alkoholipoliitika rakendamise ja tõhususe seiret ja hindamist ning hinna- ja maksupoliitikat.
Tervikliku alkoholipoliitika üks sambaid, maksustamine, on läinud üle igasuguste mõõtmete. Lahjema alkoholi (õlle) aktsiiside absoluutkoguses ületavad Eestit Euroopa Liidu maadest vaid Soome, Iirimaa, Suurbritannia ja Rootsi. Kangema alkoholi puhul liigub Eestist ettepoole veel Belgia. Arvestades elanikkonna sissetulekuid on Eestis tegemist kõige kõrgemate aktsiisidega terves Euroopa Liidus.

 

Autor: Tarmo Saar
Viimati muudetud: 14/06/2018 10:03:22

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia