Küsitlus

Kui sageli pruugid võro või seto keelt?

Puhke-spordipark, Kreutzwaldi tegelaskujud, loomemaja – Võru linn plaanib eurotoetustest viimast võtta

Eskiisprojekt: Koreli oja äärsele haljasalale plaanib Võru linn ehitada peamiselt lastele mõeldud suurejoonelise mängu- ja spordipargi.

Võru linna arengukaval põhinev eelarvestrateegia, mille linnavolikogu eile kinnitas, sisaldab palju uusi suuri investeeringuid. Kuna aastast 2021 vähendab Euroopa Liit Eesti toetamist umbes 40 protsendi võrra, pommitab Võru linn lähema paari aasta jooksul kõikvõimalikke toetusprogramme maksimaalselt ehk loodab võtta eurorahast viimast.

„Võtame kõigepealt ette need investeeringud, mille jaoks on võimalik toetust küsida, vaid oma raha eest tehtavaid asju lükkame edasi,” selgitas linnapea Anti Allas. „Aastail 2019–2020 antavat toetusraha saab kasutada 2022. aasta lõpuni. Püüame sellest võtta maksimumi, meil on äärmiselt palju projekte käima lükatud.” Et toetuste taotlemisel on sageli tingimus, et vastav rajatis peab omavalitsuse eelarvestrateegias kirjas olema, seetõttu ongi neid seal nii palju.

Kõige rohkem on lastega seotud investeeringuid
Lähima viie aastaga saavad linnapea kinnitusel renoveeritud pea kõik Võru lasteaiad. Esimesena algab Päkapiku lasteaia rekonstrueerimine, milleks on Võru linn saanud toetust 468 785 eurot. „Omalt poolt läheb juurde projekteerimiseks 105 000 ja ehituseks 531 215 eurot,” selgitas Anti Allas.
Punamütsikese lasteaed on tema sõnul juba heas seisukorras, linn otsib 1,35 miljonilt toetust Okasroosikese lasteaiale uue hoone ehituseks ja soovib ise panustada 150 000 eurot. „Renoveerimisest ei tasu nii vana maja puhul üldse rääkida,” märkis linnapea, kelle sõnul on Võrus lasteaiakoha järjekord praegu „mõistlikes piirides”.
Puuetega lastele mõeldud Järve kooli õppehoone vanema osa asemele plaanib linn 2020. aastal rajada nüüdisaegse õppehoone, lootes saada ehitusraha (3,5 miljonit) haridus- ja teadusministeeriumilt.
Korda saab ka vana spordikool (Kreutzwaldi 16). „Hiljemalt aastal 2020 soovib riik alustada Võrumaa muuseumi hoone rekonstrueerimist, Võru linn soovib töödega liituda ja hoone teises otsas asuva vana spordihalli korda teha,” selgitas Allas. Maksma läheks see 1,5 miljonit, millest poole loodab linn saada toetustest.
Lastele kavatseb linn ehitada ka Tamula järvele kalastusplatvormi, rekonstrueerida Kesklinna kooli taguse pallimänguväljaku, hakkab projekteerima praeguse skate-pargi kõrvale 75 000eurost parkuuriparki jne.
Tuleval aastal saab uue kuue ka Tamula järve äärne rannapromenaad. Lisaks kapitaalselt renoveerimisse minevatele puitkonstruktsioonidele remonditakse lasteatraktsioonid ja linnapea ütles, et soov on ka mõned uued lisada.

Koreli oja äärde tuleb suurejooneline puhke- ja spordipark
Kalleim peamiselt lastele mõeldud uus ettevõtmine on puhke-, mängu- ja spordipargi rajamine Koreli oja äärsele haljasalale Petseri ja Vabaduse tänava vahel. Selleks kulub 845 000 eurot, 320 000 eurot loodab linn saada toetust, 525 000 eurot on omaosalus.
Koreli oja Kagukeskuse-poolsele kaldale tulevad väliõppevõimalused, mitmesugused mänguväljakud ja spordiatraktsioonid: petangiväljak, kelgumäed jne.
Anti Allas ütles, et Eesti-Vene programm on lasteatraktsioonidega poole väljaehituseks juba positiivse vastuse andnud (lepingut küll veel pole), oja teisele kaldale mõeldud nn pajupargi jaoks oodatakse jah-vastust keskkonnainvesteeringute keskuselt (KIK). „KIKi toel on plaanis osta taimed ja kampaania korras istutada,” rääkis projektijuht Tiina Hallimäe.
Eraldi projektina ehitatakse juurde lemmikloomade harjutusväljak (20 000 eurot). „Ära ütle, et sellepärast, et Anti Allas võttis endale koera!” muheles linnapea. „Kindlasti hakkan ka seal käima, aga praegu käin õhtuti hoopis maal, koeral on seal parem joosta.” Tema sõnul on Kennell-klubiga kokkulepe, et klubi võtab harjutusväljakul toimuva enda õlule.
Lisaks on linnal plaanis rekonstrureerida tulevase pargi ühes otsas asuv Vabaduse tänava sild, mille ohtlikkusele on korduvalt tähelepanu juhitud.
Mida linn võtab ette Koreli oja reostusprobleemidega? „Las ametkonnad tegelevad reostusallika väljaselgitamisega ja likvideerigu see, linnal pole siin väga midagi teha.” leidis Allas, kelle sõnul aitas linn juba mineval aastal tehtud uuringuga.

Läbimurre Tallinna maanteele
Võru linn hakkab tegelema Tamula järve ja Vanajõe vahelise ala ideelahenduse ja planeeringuga, eesmärk on kauaräägitud läbimurre Tallinna maanteele Kreutzwaldi ja Roosi tänavalt.
„Vana staadioni on jalgpalliklubi Helios Võru linnale tagasi andnud ja nüüd tahame eri sihtrühmadega arutada, millisena nad seda linnaosa näevad,” selgitas Allas. „Garaažiomanikud kutsume arutama, kas garaažikompleksile on 10–20 aasta pärast vajadust või leitakse sellelegi piirkonnale 21. sajandi lahendus.”
Enne valimisi Jüri Kaveri välja pakutud veekeskust sinna ilmselt ei tule. „Veekeskusele otsitakse kohta, kus see muu infrastruktuuriga rohkem haakub,” vihjas linnapea erainvestorile huvile. „Maksimarketi piirkond on kõige tõenäolisem asukoht, või siis rannaala.”

Võru linn arendab jõuliselt oma loomingulist nägu
Eesti-Vene programmist rahastatav teine suur projekt on Võru loomemajanduskeskus. Oleme projekti muutmise soovi esitanud, kui see rahuldatakse, jõuame lepinguni,” rääkis Allas. „Muutsime asukohta. Soovime selle rajada Kesklinna kooli hoovile endisesse tööõpetushoonesse aastal 2020. Hoone ülakorrusele tuleks inkubatsioonikeskus noortele alustavatele ettevõtetele. Allkorrusele peaks tulema nn Võru kunstikuur, kus müüdaks suvel omatoodangut ja kohalikku kaupa.”
Kuidas ettevõtmine haakub kunstnike Rumvoltide sooviga teha Võrru kunstimaja? „Need toetavad üksteist, eraettevõttele ei saa linn raha anda ega toetust küsida,” kommenteeris Allas.
Pärast mitmeid aastaid plaanib linn taas panustada igal aastal 10 000 eurot kortermaja otsaseinte fassaadimaalingutesse ehk Navitrolla-seintele võib tulla lisa ja mitte ainult. Vahepeal varjusurmas olnud ettevõtmine sai uue hingamise, sest linnal endal tekkis soov saada uue keskväljaku äärse Jüri 16 hoone seinale maaling. Hoone on küll eraomandis, aga omanik on nõus linna ideega, et sellel võiks olla fragment Võru linna vaatest umbes sada aastat tagasi.
Samuti toetab linn Võru Katariina kiriku renoveerimist 50 000 euroga, et keskplatsiäärsed hooned kenad ja korras oleksid. „Kutsume ka ettevõtjaid ja eraisikuid kiriku kordategemisse panustama,” ütles linnapea. „Linna väljak on meie kõigi kogunemise koht ja kirik on visiitkaart.”
Lisaks on mõte teha Kreutzwaldi tegelaste teemapark Kreutzwaldi parki, milleks kuluks lähiaastail 40 000 eurot. Millised kujud võiksid pargis olla, kas näiteks Põhja Konn? „Just, kas natuke suuremana või natuke väiksemana,” kinnitas Anti Allas.

Raamatukogu saab lahti nõukaaegsest ilmetusest
Linn plaanib teha Võrumaa keskraamatukogu hoonele energiaauditi ja rekonstrueerimisprojekti. „See on kapitaalne ja tugev ehitis, ehitatud sideettevõtte jaoks, rekonstrueerimise all mõtleme eelkõige välisfassaadi kordategemist ja energiatõhusaks muutmist,” rääkis Allas, kes loodab sellele ettevõtmisele samuti toetust Eesti-Vene programmist. Maksma läheks see 450 000 eurot.

Sotsiaalvallas on investeeringud tagasihoidlikumad
Riigi käest tasuta antavasse arhitektuuripärlisse Kreutzwaldi 55 plaanib linn investeerida 294 000 eurot ehk umbes kümne kahetoalise korteri raha. „Tänapäeval on ehitus kallis,” nentis linnapea. Tema sõnul on plaan kabinettidest elupinnad ehitada, kui palju neid saaks teha, pole veel selge.
„Sotsiaalpindu on hädasti vaja,” märkis Allas. „Palju on inimesi, kes ei saa üksinda hakkama, ka mõned noored pered ei jõua endale elamist rentida ja puudega inimesed vajavad spetsiaalselt kohandatud elamispinda, kus nad endaga hakkama saavad.”
Nendele, kes leiavad, et nii kenasse majja sobiks pigem loomekeskus või turismiga seotud asutus, vastas linnapea, et sel juhul riik seda hoonet tasuta ära ei annaks.

Suurim koostööprojekt valdadega – tervisekeskus
Suurim projekt koostöös naabervaldadega (Rõuge ja Võru vald) on Võru linnal ühise tervisekeskuse rajamine Võru bussijaama kõrvale. Lisaks taotletavale 1,6 miljonile toetusrahale panustab Võru linn 570 000, Võru vald 350 000 ja Rõuge vald 75 000 eurot. „Kuna me ei taha omavalitsuste raha panna näiteks apteegi või labori ehitusse, siis loodame, et rentnik maksab 15 aasta rendi ette,” tõi Allas näite.
Väiksematest projektidest on plaanis ühiste kergliiklusteede rajamine Võlsile ja Tamula järve ümbritsev matkarada. „Liikumisspordiga tegelevate inimeste kauaaegne unistus on, et vahetult Tamula järve kaldal ümber järve oleks võimalik matkata,” selgitas Allas. „Lisaks palume Võru valla toetust ka mitmete ühiselt kasutatavate oluliste infrastruktuurikeskuste rekonstrueerimiseks: linnakalmistu, Kubija terviseradade edasiarendamine jne.”

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 18/10/2018 09:42:49

Lisa kommentaar