Marge Trumsil energiat jätkub. Foto: Mari-Anne Leht

Räpina valla keskuses, Ruusal, Võõpsus ja muidugi Pääsnal on aastakümneid toimunud ja toimuvad üha paljud kultuuriüritused kultuurikeskuse juhataja Marge Trumsi (47) eestvõttel või kaasabil.

Vihmane aprillipäev, kui rajati tammik Võukülla, päikeseline ja soe maipäev Räpinas, kus toimus hea kodu päev, palav juulipäev Võõpsus, kus peeti järjekordset kalameeste päeva koos laadaga, Ruusa vabaõhulava avamine augustis koos üheslaulmisega. Need on vaid üksikud tänavustest olulisematest üritustest, mida Räpina valla kultuurijuht Marge Trumsi piirkonnas organiseeris või nõustas.
„Marge Trumsil on ilmselt väsimatu hing, sest ükski kultuuriüritus piirkonnas ei ole temata toimunud,” ütles Räpina elanik Malle Rätsep. Talle meenub üks ammune suvelõpu hilisõhtu Marge Trumsi suvekodu Maarjalille talu õues: „Küünlad põlesid, Karl Madis laulis ja õhkkond oli kodune. Selliseid hubaseid õhtuseid üritusi oskab siinkandis vaid tema korraldada.”
„Marge Trumsi on sündinud kultuuriga tegelema, sest ta teeb seda südamega,” sõnas Rätsep.
„See on pikk aeg olnud ja vahel olen mujale minekust mõelnud, kuid kui jälle midagi uut korraldama hakkan, unustan muu,” ütles ligi 30 aastat kultuuritööd teinud Marge Trumsi.
Kultuuri sees on ta õpilasest peale, kui tantsis Ruusa rahvatantsurühmas, laulis ja mängis Viluste kooli ja Põlva keskkooli ringides.
1989. aasta kevadel valmis Ruusal uus kontor-klubi ja majandi juht Väino Kivioja kutsus keskkooli lõpetanud Marge kultuurijuhiks.
„Praegu ma nii julget otsust enam vastu ei võta, et lähen teadmisteta uut tööd tegema. Sellest tulenevalt kujunesid mu esimesed tööaastad keerulisteks, kuid teisalt ka teadmiste ja kogemuste omandamise ajaks,” rääkis ta.
Esimestel tööaastatel toetas teda ürituste korraldamisel ema, kes paraku võeti õnnetuse tagajärjel liiga noorelt siit ilmast.
„Olen kindel, et ema jälgib mu tegemisi siiani kõrvalt, tunnetan, et ta on kogu aeg olemas,” ütles ta mõneminutilise vaikimise järel.
Ruusa aastatesse jäävad loendamatute väikeste ürituste kõrval ka kaalukamad, sellised, mis ei unune aastaid hiljemgi ja mida ei korralda kaugeltki mitte iga väikese piirkonna kultuurijuht.

Maakondlikud üritused Ruusal ja nüüd Räpina kandis

Esimesi suuremaid üritusi usutletava eestvõttel oli Põlvamaa tantsubändide festival, mis toimus Ruusa kultuurimajas seitse aastat järjest. Ürituse eesmärk oli võimaldada huvilistel ühel õhtul näha-kuulata maakonna parimaid tantsuansambleid ja nende muusika saatel tantsida.
„Kultuurimaja kaks saali olid alati rahvast täis, vähemalt pool tuhat huvilist oli kohal,” meenutas ta. Kuna uusi ansambleid juurde ei tulnud ja võitja hakkas korduma, tõmbas ta üritusele joone alla.
Järgmisena tuli meeste sõutantsu festival, kus osalesid tantsurühmad üle Eesti. See kestis ka seitse aastat ja lõppes eelmisega samal põhjusel.
Viimase festivali eel sündis „Nõtked ja karvased”, Ruusa meeste sõutantsu rühm, mille ristiemaks Marge ennast peab, kuna oli koos teistega rühma ellukutsuja ning tema pakutud nimi on üle Eesti esineval rühmal siiani.
2012. aastal oli ta veel Ruusa kultuurimaja juhataja ning aitas kaasa sellele, et Võrumaa kirjamehe Jan Rahmani lavatükk „Kuurort Ruusa” jõudis lavale ja huvilised said teada, millised plaanid olid perekond Puhkidel Ruusa ja selle häärberiga 1930. aastatel ja kuidas siis piirkonnas elati. Järgnesid suvelavastused „Suveöö ilmsi“, „Kaalukoda“ ja „Lahvka“.
Läinud sügisel toimunud omavalitsuste liitumise järel ei ole tema tööpiirkond laienenud, sest vallaga liitunud Verioral ja Meeksil on oma kultuurijuht.
Viimased viis aastat on tema töökohaks Räpina valla kultuurikeskus, mis asub aianduskooli majas.
Keskuse töötajad korraldavad suuremaid üritusi Räpinas, Ruusal, suviseid kontserte Räpina sadamas ning Võõpsus.
Usutletava sõnul on sadamakohvik eriline paik kontsertide korraldamiseks suvisel ajal ning tavaliselt toimub seal kolm-neli üritust hooajal. „Sinna ei ole lavakujundust vaja, sest läbi klaasist seina kujundavad lava täiskuu, vikerkaar, vihm ja järv,” täpsustas ta.
Tänavu esinesid sadamakohvikus, kus enamasti on 100–120 kuulajat, Jaan Sööt ja Riho Sibul ning Alen Veziko. Hooaeg seal lõppes muinastulede ajal ansambliga Väliharf.
Kui sadamakohvik on uus koht, siis Võõpsu pritsikuuri esisel platsil on aastaid toimunud mitmesugused vabaõhuüritused, kus kohaletulnud on nautinud Eesti ansamblite Meie Mees, Smilers, Terminaator jt muusikat.
Kuna aastatega on elanike arv Võõpsus ja kogu piirkonnas vähenenud ning lähedal asuvas Värskas korraldatakse samuti toredaid õhtuid, on viimastel aastatel Võõpsus üritusi tunduvalt vähem kui veel kümme aastat tagasi.

Energia Pääsnalt, lastelt ja ühistegevusest

Nii kevadist kui ka sügisest jahedust kerge riietusega trotsiv Marge ütles, et kodukoht on talle väga oluline.
„Ma ei tunne vajadust kaugele sõita ja üle kahe päeva ei taha kodust eemal olla,” sõnas ta ja lisas, et kui aeg lubab, vaatab maailmapildi avardamiseks huvitavat dokumentaal- või reisifilmi telerist.
Oma osa kodukohas kinni olemises on sellelgi, et aastaid sõidutas ta lapsi Ruusalt Viluste kooli.
Teisalt hindab usutletav väga Eestimaad, kuna meie pisike maa on väga kontrastne alates künklikust Haanjast-Rõugest ning lõpetades kauge ja väikese Ruhnu saarega.
„Minu hing on esivanemate kodukohas Pääsna külas,” lausus ta. Sealt saab ta kevadest sügiseni nii palju energiat, et sellest piisab pimeda sügise ja karmi talve üleelamiseks nii Ruusa korteris kui ka kultuuritööl. Tants on tema sõnul samuti üks stressi maandajatest.
Kui ta Pääsnal peenraid rohib, on ta mõtted ainult selle töö juures, nii nagu üritust ette valmistades ei mõtle ta Pääsnal muru niitmisest.
Vahel tulevad tööasjad ka unne kaasa. Nädal enne tänavust õpetajate päeva nägi Marge unes, kuidas nad aianduskooli saalis toole asetasid, rahvas juba saabus ja siis meenus talle, et kooki pole veel tellitudki. Sättis unes tegevused ritta: kõigepealt sõnavõtud, siis kontsert ning selle ajaga peab kook laual olema.
„Ärgates mõtlesin, et äkki olen pikalt sellele tööle jäänud, kuid mitte siiakanti elama,” naeris ta ning jätkas naerdes, et kui ametit peaks vahetama, oleks järgmine töökoht lillepoes või politseis.
Aastaid tagasi loobus ta kodukohta jäämise nimel mujale elama minekust ja valis selle asemel üksi laste kasvatamise. „Neljast lapsest kolm on veel kodus ja kõik lapsed on mulle energiaallikaks,” lausus ema, keda on toetanud tema isa.
Nooremad lapsed Maarja-Lill ja Robin-Sulev õpivad Põlva gümnaasiumis, tütar käib ka muusikakoolis, poeg mängib käsipalli. Vanim lastest, Merlin, on lõpetamas ülikooli ja Timmu-Sander töötab kaugemal.
„Mul on hea meel, et lastel on huvid, sihipärased tegevused ja neil on ka väärtushinnangud paigas,” kiitis ta lapsi ja lisas, et nad on iseseisvad ja tugeva loomuga ka tänu sellele, et neil tuli juba varakult iseseisvalt hakkama saada, kuna ema tööpäevade pikkus sõltus ja sõltub üritustest ja nende lõpust.
„Nüüdki on nii, et kes esimesena koju jõuab, valmistab toidu,” tunnistas Marge.
Küsimusele, millised kodused toimingud on talle võõrad, vastas ta siiralt, et kudumine, tikkimine ja õmblemine.
„Rõõmustan, kui saame koos midagi mõne piirkonna küla või külade heaks teha,” sõnas ta. Tänavu olid selleks piirkonna 20 küla tammiku rajamine Võukülla ja bussijaama korrastamine Ruusal, kus bussiootekoda värviti koos noortega Räpina kihelkonna rahvariideseeliku triipudesse.
Mitmesuguste ürituste kordaminekuks tuleb need põhjalikult ette valmistada, sellepärast ei saa kultuuritöös tihti kella vaadata ega puhkepäevi pidada.
„Viimati osalesin kodukülas Pääsnal tänavu Marge eestvedamisel korraldatud küla 460. aasta juubeliüritusel, kus avati ka meie kandi metsavennale Ilmar Kivisillale pühendatud pink,” meenutas Võrumaal elav ja töötav sõbranna Eva Vodi, kes oli tema pinginaaber Viluste koolis.
„Tuginedes lapspõlves alanud sõprusele saame elu keerdkäikudes alati teineteise toetusega arvestada ja see on elus väga oluline,” märkis Eva Vodi.
Ta lisas, et Marge teeb palju ja kes palju teeb, selle tegemiste kohta leidub alati ka vingujaid. „Ta on pisiasjadest üle ning huumorisoon on samuti õiges kohas,” iseloomustas sõbranna.
Praegu on Marge Trumsi suuremate ürituste plaanidega juba uues aastas, neist olulisemad on ette valmistada üleriigilise laulupeotule teekonna liikumine Räpina valla maal ning kohalik pidu „Sauna taga tiigi ääres”.

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 25/10/2018 09:33:53