Triin Laatre (vasakul), Kätlin Konks ja Aigi Mäesaar Võrumaa keskraamatukogu teenindusletis. Foto: Mari-Anne Leht

Kagu-Eesti raamatukogude andmeil on meie kandi inimeste lugemiseelistused mitmekülgsed: algavad sisutihedatest ajaloolistest raamatutest ja lõpevad nõretavmagusate naistekatega.

„Mu elu oleks sisukate raamatuteta igavam ja ka stressirohkem, sest neid lugedes elan tegelastele kaasa, teisalt annavad nad nii teadmisi kui ka mõtteainet,” ütles põlvamaalanna Viive (perenimi toimetusele teada).
Viimase aja loetud raamatutest läks talle enam hinge valgevenelanna Svetlana Aleksijevtši „Tšernobõli palve”. „Uskumatu, kui palju kannatusi põhjustas inimestele juba see, et tuumakatastroofi varjati mõnda aega,” lisas ta.
Võrulanna Mai (perenimi toimetusele teada) oletas, et ehk ei ole ta tavaline lugeja, sest eelistab Skandinaavia huumoriga raamatuid. „Meenub raamat soomlasest, kes väga tahtis rootslaseks saada,” tõi ta näite.
Võrumaa keskraamatukogu töötaja Kätlin Konks ütles, et praegu eelistavad lugejad eesti autorite teoseid ning ilukirjanduse kõrval loetakse teabekirjandust ja reisiraamatuid „Ilmselt on lugejate hulgas vanemate inimeste osakaal suurem,” põhjendas ta.
Nõutavaim raamat on Vahur Afanasjevi vene vanausulistest rääkiv „Serafima ja Bogdan”. Konks märkis, et Afanasjevi teos jõudis raamatukokku mullu detsembris ning sellele on siiani järjekord. „Nädala alguses oli järjekorras üheksa inimest,” täpsustas ta.
Juba on küsitud Silver Anniko raamatu „Rusikad” teist trükki ehk autori algvarianti teosest. Ajaviitekirjanduse esireas on Erik Tohvri raamatud.
Väliskirjanike teostest eelistatakse Põhjamaade autorite romaane, kuid ka prantslase Michel Houellebecqi raamatuid loetakse. Idanaabri autoritest on esikohal iroonilisi kriminaalromaane kirjutav Darja Dontsova.
Üks osa naisi eelistab ülimagusaid armastusromaane. „Luuletusi loetakse väga vähe, kuid neid ilmub ka päris palju,” lisas Konks.
Mehed eelistavad ajaloolise sisuga raamatuid, reisijutte ja kriminaalromaane ning nooremad mehed loevad ka ulmeromaane. Mehed ei loe üldse nn naistekaid.
Põlva valla Ahja raamatukoguhoidja Külli Vardja ütles, et loetakse nii meie väärt- kui ka ajaviitekirjandust. Nii Indrek Hargla, Erik Tohvri kui ka Ira Lemberi raamatutel on lugejaid. „Ajaviitekirjandust loetakse lõõgastumiseks,” sõnas ta ja lisas, et ka naistekatel on oma lugejaskond.
„Väärtkirjandusest loetakse Andrus Kivirähki teoseid,” nimetas ta ühe olulisema autori. „Mehed ja üksikud naised eelistavad ajaloolisi teoseid ja reisiraamatuid.”
Välismaa kirjanike teoseid loetakse Ahja piirkonnas vähe, kuid see-eest tuntud kirjanike, nagu Inglismaal elava Simon Montefiore ja venelase Boriss Akunini teostel on lugejaid.

Raamatuid tellitakse nõudluse järgi

Võrumaa keskraamatukogu komplekteerimisosakonna juhataja Aigi Mäesaar ütles, et raamatute keskkokku ja maakonna teistesse kogudesse tellimiseks tuleb raha nii kultuuriministeeriumist kui ka kohalikust omavalitsusest.
„Võru linnavalitsus on viimastel aastatel eraldanud piisavalt raha raamatute ostmiseks ja raha puudumise tõttu me oste tegemata ei ole pidanud jätma,” rääkis ta.
On raamatuid, mida ei ole mõistlik maakonna igasse raamatukokku tellida, nagu Avatud Eesti Raamatu sarjas ilmuvad õppekirjandusena kasutatavad teosed. Mäesaar sõnas, et selle sarja raamatud on ka kallid. Rohkem õppekirjanduseks mõeldud sarjal on kagunurgas napilt lugejaid ja sellepärast tellitakse Võrru selles sarjas ilmuvaist raamatuist vaid üks eksemplar.
„Kui seal ilmub oluline teos, võtame rohkem, kuid ühe tellime alati,” lausus ta. Huvilised maakonnast saavad neid keskraamatukogust laenata.
Mäesaar ütles, et maakohtades armastatakse eestlastest autorite teoseid: „Erkki Koorti „Kättemaks Kirumpääl” ja Lembit Uustulndi „Avameri” on pea kõikides Võrumaa raamatukogudes.
Aigi Mäesaar kinnitas, et tellib nõudluse alusel: „Kui ikka televiisoris on räägitud mõnest uuest raamatust, hakkavad lugejad kohe seda küsima.”

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 25/10/2018 09:39:19