Suure seafarmi omaniku ja lihapoodide pidaja Ave Haameri sõnul tuli farmitöölise koha huviliste laviin alles siis, kui ta avaldas kuulutuse, kus olid üles loetud kõik ettevõtte pakutavad hüved. Foto: Ülle Harju

Kagu-Eestis näikse olevat samal ajal nii tööjõu- kui tööpuudus, sest tööandjate ja tööotsijate ootuste vahel on kohati suured käärid. Siiski tunnistavad nii ettevõtjad kui ka töövahendajad, et korraliku palga ja motivatsioonipaketi korral on võimalik leida ka siin asjalikke tööinimesi.

Hiljuti otsis Põlvamaal sea- ja teraviljakasvatusega tegelev Haameri talu farmitöölist, kelle nad leidsid alles kolmandal katsel.

“Kõigepealt panime Facebooki kuulutuse, et otsime seemendustehnikut, ja tulemus oli ümmargune null. Seejärel kuulutasime, et otsime farmitöölist, ning siis võttis juba ühendust kümmekond inimest, kellest kahjuks keegi ei sobinud,” meenutas Haameri talu perenaine Ave Haamer.

Huviliste laviin tuli alles siis, kui Ave Haamer avaldas kuulutuse, kus olid loetletud kõik ettevõtte pakutavad hüved alates soojast lõunast ja kütuse kompensatsioonist kuni 1000 euro suuruse kuupalgani. Ühtekokku kandideeris sada inimest ning nende seast leiti ka sobiv töötaja.

Hinnatakse motivatsioonipaketti

“Meie õppetund oli see, et kui soovime saada inimesi tööle, siis peame välja tooma kõik pakutavad hüved, ja siis tööotsijad vaatavad, kas see neile sobib või mitte,” rääkis ta.

Taluperenaine lisas, et pakkudes korralikku palka on võimalik leida sobivaid töötajaid. “Meil tuli väga palju pakkumisi Tartust, Võrust ja Räpinast, tunti huvi elamistingimuste vastu ja alles kõige viimasena küsiti, mis tööd täpselt peab selle raha eest tegema,” rääkis ta. “See näitab, et inimestele on palga suurus väga oluline.”

Hiljuti otsis Eesti töötukassa Võrumaa osakond töövahenduskonstultanti, kandideeris 41 inimest ning uus töötaja leiti esimesel katsel. Sealjuures jäi palk Haameri talu pakutavale alla.

“Põhjus on lihtne: töötukassa on avalik-õiguslik juriidiline isik, pakume hüvesid, kindlat kuupalka ja kindlat tööaega, mistõttu kandideeris palju lastega naisi, kelle jaoks on kindel tööaeg väga oluline argument,” ütles Eesti töötukassa Võrumaa osakonna juhataja Ene Kerge.

Sama kogemus on ka Põlva tarbijate ühistul, mis avab 1. detsembril Põlvas Coop Maksimarketi. “Coop Maksimarketi avamine Põlvas on tekitanud palju elevust ja aktiivset kandideerimist erinevatele ametikohtadele. Praegu on töötajate otsimine lõpusirgel ning Maksimarketisse asuvad tööle inimesed ka naabermaakondadest,” ütles Põlva TÜ juhatuse esimees Kristo Anderson.

Juhatuse esimees lisas, et ka nende kogemuse kohaselt eelistavad inimesed klassikalist kella 8st 17ni tööaega, sest kiiremini täitusid just sellise tööajaga töökohad.

“Paraku tuleb kaubanduses ja toitlustuses arvestada pikkade tööpäevade ja graafiku alusel töötamisega. Graafiku alusel töötamisel on aga ka omad eelised seoses vabade päevade jaotusega nädalas ja töötaja soovide arvestamisega,” lisas ta.

Palkadest rääkides ütles Anderson, et ühest motiveerivat palka on raske nimetada, kuna teenindussektoris on erineva vastutuse ja erinevate nõuetega töökohti. “Inimesed on hakanud aga rohkem jälgima kogu tööandja pakutavat motivatsioonipaketti, mitmesuguseid hüvesid ja soodustusi ning ettevõttesiseseid karjäärivõimalusi.”

Vastuoluline tööjõuturg

Võrumaa tööjõuturust rääkides möönis Ene Kerge, et see on pisut vastuoluline: tööandjad kurdavad järjest valjuhäälsemalt tööjõupuuduse üle, teisalt kohtavad töötukassa töötajad iga päev inimesi, kellel on raske tööd leida.

Septembri lõpuks oli Võrumaal registreeritud 1249 töötut, mis moodustab 8,7 protsenti tööjõust. Võrdluseks: Eestis keskmiselt on töötuse määr 4,8 protsenti. Valga- ja Põlvamaa töötuse määr oli septembris samas suurusjärgus ehk vastavalt 8,7 ja 7,2 protsenti.

Eesti töötukassa Põlvamaa osakonna juhataja Katri Mandel nentis, et kuigi Põlvamaal on töötute osakaal justkui suur, pole selles midagi dramaatilist. “Maakonnas on umbkaudu 800 registreeritud töötut, kes elavad eri kohtades üle maakonna ning kelle tööle saamine sõltub paljuski sellest, kas talle on tema lähipiirkonnas võimetele vastavat tööd,” ütles ta.

Katri Mandel märkis aga, et sarnaselt Võrumaaga on ka Põlvamaal käärid tööandjate ja töötajate ootuste vahel.

Ene Kerge sõnul on Võrumaa enam kui tuhandest registreeritud töötust 300 julgelt sellised, kes on valmis võimaluse tekkides kohe tööle minema, ülejäänutega on see pisut problemaatilisem. Ja kuigi töötukassal on Võrumaal pakkuda praegu ainult 101 vaba töökohta, oli ta kindel, et tõsise tahtmise korral leiab tööd ka Võrumaal.

“Probleem on pigem nendes inimestes, kes on õppinud edukalt ära kasutama sotsiaalsüsteemi hüvesid ja kes suudavad endale seeläbi tagada tööl käimata miinimumsissetuleku, ning oluline põhjus, miks nad ennast töötuna registreerivad, on ravikindlustus,” ei teinud ta saladust.

Tööturu seiskohalt on Võrumaal kõige suurem riskirühm üle 50aastane mees, kellel pole eriharidust, ja vähenenud töövõimega inimesed, kes moodustavad tööealisest elanikkonnast 37 protsenti.

“Riik toetab vähenenud töövõimega inimeste töölerakendumist erinevate meetmete ja soodustuste abil, selleks saavad tööandjad teha tihedamat koostööd töötukassaga. Muutuvas maailmas on juba mõned ettevõtjad toimivaid lahendusi muutmas, näiteks võtnud ühele ametikohale kaks vähenenud töövõimega inimest. Seda ei saa kindlasti kõikides sektorites rakendada, aga paljudes siiski. Vähenenud töövõimega inimesed on väga lojaalsed ning paljud neist isegi ei soovi enda töövõime kaost tööandjale teada,” rääkis Ene Kerge.

Tema sõnul on tööturu hea toimimise aluseks oskuslik ja pädev töötaja, mistõttu töötukassa toetab ka töötajate välja- ja ümberõpet ehk juba töötavaid inimesi. Kerge julgustas selle sooviga julgemini töötukassasse pöörduma.

Ene Kerge möönis, et kuigi palgaralli on inimeste ootused väga kõrgele ajanud, mõistab ta neid, kes ei soostu miinimumpalga eest tööle minema. Ave Haamer oli aga veel resoluutsem: “Kui soovime, et Lõuna-Eesti ei jookseks inimesest tühjaks, siis peame hakkama maksma kõrgemat palka, sest tegelikult on siin kallim elada kui näiteks Tartus.”

 

Autor: Sander Silm
Viimati muudetud: 01/11/2018 09:21:36