Hanikase koolimaja kaotas sulgemise järel küll osa hoonest, kuid allesjäänud, renoveeritud osas tegutsevad raamatukogu, ansambel Oravapoisid ja Orava maanaiste selts. Foto: Mari-Anne Leht

Orava valda ei ole kaardil juba üle aasta, kuid elu seal ja kohta pildil hoiavad kool Oraval, raamatukogu Oraval ja Hanikasel, külastuskeskus ja savikoda Piusal, Ilumetsa meteoriidikraatrid ning ansambel Oravapoisid.

Orava on Võru valla üks kaugeim kant. Võrust piirkonna tuntuima turismikoha Piusani on veidi üle 40 kilomeetrit. Mullu sügisel kaardilt kadunud Orava vallas elas 700 inimese ringis ja vald oli liitumiseni osake Põlvamaast.
Aasta on Orava taas Võrumaa kooseisus olnud, sest Põlva rajooni alla viidi kant 1961. aastal.
„Orava koolis õpib 48 õpilast ja lasteaiarühmas käib 17 last,” ütles direktor Ele Raha.
Tema sõnul pärinevad õpilased nii Orava keskusest kui ka ümberkaudsetest küladest ja kooli jõuavad viimased liinibussidega.
Kevadel lõpetavas 9. klassis on neli õpilast. „Kui palju sügisel esimesse klassi tuleb, selgub augustis, kuid üks laps tuleb kindlasti,” teab direktor.
Raha loodab, et kool jätkab ka õpilaste arvu vähenemise korral, sest kui kaob kool, võib Oraval elanike arv väheneda. Hanikase kooli sulgemise järel 1997. aastal nii juhtus ja nüüd ei ole Hanikaselt ühtegi õpilast, õnneks on lapsi naaberkülast.
Hanikase kool pandi kinni taasiseseisvumise ajal, 1997. aastal, kui avati uus koolimaja Oraval.
„Sel ajal oli elu Oravale koondunud, siin olid kortermajad ja vallamaja,” oletas kooli direktor, miks uus koolihoone Oravale ehitati.
„Tänu sellele, et koolimajas on ka lasteaed, on ruumid kasutusel,” märkis Ele Raha. Tema sõnul on lasteaialaste arv kasvanud.
Tuuli Dolgošev, kes on nii Orava kui ka Hanikase raamatukogu direktor, ütles, et koolihoone sulgemise järel Hanikasel hakkas elu tasapisi vaibuma ja hüljatud koolgi seisis mõnda aega tühjalt.
Hanikasel 1873. aastal uksed avanud koolimaja kaotas sulgemise järel küll osa hoonest, kuid allesjäänud osa on renoveeritud: selles on raamatukogu, olmeosa, ruumid kohalikule ansamblile Oravapoisid, teine korrus on Orava maanaiste seltsi päralt.
Eakad, kes jaksavad, käivad endiselt Hanikase külakeskuses asuvas raamatukogus ajalehti lugemas, juttu ajamas, pesu pesemas ja soovi korral ka duši all. Raamatukogu on avatud kahel päeval ja üks neist on neljapäev, kui Hanikasele sõidab kauplusauto Võõpsust.
„Maal annab kohe tunda, kui aktiivne lugeja enam raamatukokku ei saa tulla,” sõnas Dolgošev, kellel on hea meel, et raamatukogu Hanikasele alles jäeti. Oraval on lugejaid õpilastest eakateni, Hanikasel on eakad ülekaalus.
Oraval jäi Dolgoševi sõnul vaiksemaks peale valla liitmist: „Vallavalitsuse ruumides asub noortekeskus, kuid inimesi liigub ikkagi vähem.”
Orava piirkonda on üle-eestiliselt pildil hoidnud kohalik ansambel Oravapoisid, millest enamik kohalikest heameelt tunneb.

Vaikuseparadiisi töine minevik

Koolilastena on paljud praegused keskealised ja vanemad Piusa koobastes käinud. Seda kinnitas ka külastuskeskuse giid Sirje Nelk: „1970ndatest 1990ndateni koolis käinud ütlevad siin, et kevadel oli ekskursioon Piusa koobastesse üks kohustuslik koht.”
„Valla liitumise järel elu Piusa ümbruses küll nukramaks läinud ei ole,” kinnitas Aino Suurmann, Piusa külastuskeskuse juhataja.
Aastas käib Piusal ja selle ümbruses üle 20 000 huvilise, kellest pooled on Eestist, teise poole moodustavad ida ja lääne poolt tulnud. Ida poolt põikab Piusale enam külastajaid jaanuaris, kui idanaabrid Eesti lõunaosas talvepuhkust veedavad.

Ammuses raudteejaamas tegutseb savikoda. Perenaine Sirje Krigul ütles, et talvel on aegu, kui mitu nädalat ei käi kedagi. „Kes tuleb külastuskeskusse, astub ka meie juurde sisse,” andis Krigul mõista, et kahekesi jäävad nad metsade keskel ellu.
Piusal algas kvartsliiva kaevandamine klaasitööstustele 1922. aastal. „Siis kasutati kirkaid ja labidaid, liiv pandi kottidesse ja veeti hobuvankritega raudteejaama,” märkis Nelk, kelle sõnul töötati maa all üle 40 aasta. Selle ajaga kaevati kuus koobast.
Siinsest kvartsliivast on Suurmanni sõnul tehtud üle 400 erineva eseme: kaussidest viinapitsideni. Külastuskeskuse klaasitoas on neist väljas 300.
Kaevandamise lõppemise järel jäid koopad, mis sõltuvalt reljeefist võivad olla 20–30 meetri sügavusel, aastateks looduse ja inimeste meelevalda. „Neis ööbiti, tehti lõket ja jõulude pidamise keelu ajal peeti jõululaupäeva,” tõi Nelk näiteid.
2006. aastal lõpetati metsik turism koobastesse, kuna mäeinstituudi teadlaste arvates olid koopad varisemisohtlikud. Tänapäeval näeb platvormilt käike ühte koopasse, viie avad on kas suletud või sisse kukkunud.
Kuna rongid liiguvad Piusa maist septembri lõpuni ning Piusa külas elab kirjade järgi kolm inimest, on sügisest kevadeni siin vaikuseparadiis.

Valla eakad Piusas

LõunaLeht käis Võru valla eakate seltsingu sadakonna liikmega nädal tagasi Orava kandis.
„Aastaid tagasi käisin Piusas külalistega Euroopast, siis võisime igasse koopasse minna, kuid praegu on kõik korda tehtud ja saab vaid ühte koobast näha,” rääkis seltsingu liige Heli Paal Väimelast.
Teda rõõmustasid Piusa savikojas tehtavad vaasid, tassid, kannud, alused ja teised asjad.
Ilumetsa puhkekohas puude varjus on Piusaga võrreldes veelgi vaiksem. Ümbruses on viis lohku, millest kahel, Sügav- ja Põrguhaual, on meteoriitne päritolu. Ingli-, Tondi- ja Kuradihaua lohkude kohta seda öelda ei saa.
Laudtee viib Põrguhauani, mille ees tahvel legendiga, mis pajatab selles tegutsenud kuraditest... „Põrguhaud on ümmargune, muu kui meteoriit ei saanud seda tekitada,” lausus Paal, kes Ilumetsa puhkekohas oli esimest korda.
92aastane Lehte Oper on üks väheseid elanikke Piusa külas. Talle valmistas erilist rõõmu Hanikase külakeskuses viibimine. „Hanikase oli minu kodukool, kus mu noorus möödus,” lausus ta.
Seltsingut koordineeriv Võru vallavalitsuse kultuurispetsialist Maarika Rosenberg ütles, et aasta alguses kutsuti vallamajja liitunud valdadest eakad edasise tegevuse aruteluks.
„Uute piirkondadega tutvumise idee tuli eakatelt ja ühistel sõitudel saavad nad ka omavahel tuttavaks,” lausus Rosenberg. Ta lisas, et vanurid tunnevad heameelt nii uute paikadega tutvumisest kui ka võimalusest saada kodust välja.
Suvel käidi Vastseliinas, tulevaks aastaks jäävad sõidud Lasva, Võru ja Sõmerpalu piirkonda.

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 15/11/2018 08:54:50