Mihkel Nestor. Foto: erakogu

Aasta on jõudnud sinnamaale, et asutakse vaikselt saavutatut kokku võtma ja tegema plaane järgmise tarbeks. Kokkuvõttes on 2018. aasta on olnud eripalgeline. Kui näiteks USA on hoolimata kogu poliitilisest kärast suutnud näidata väga kiiret majanduskasvu, siis Euroopas on seis märksa nigelam ja nii mitmegi areneva majanduse käekäik on turgudel tänavu suisa paanikat külvanud. Aktsiaturgude suurenenud närvilisus on omakorda pannud osa inimestest ärevalt küsima, kas ees on ootamas järjekordne majanduslangus.
Kuid alustame maailmamajanduse säravaimast punktist Ühendriikidest. USA tööturg on järjepanu tugevnenud. See on lubanud majapidamistel suurendada tarbimiskulutusi ja soosinud ka investeeringute kasvu. Lisatõuke on Ühendriikide majandusele andnud presidendi viljeldav helde eelarvepoliitika ja maksukärped, iseasi, kas need riigile ka pikas plaanis kasuks tulevad. Paljuräägitud kaubandussõja otsene mõju jääb piiratuks, kuid eksporti ja investeerimis­valmidust mõjutab see siiski. USA majanduskasvu hakkab aina enam ohjama ka karmistuv intressikeskkond.

Hirm arenevate turgude pärast on liialdatud

Suurimat ärevust on käesolev aasta külvanud arenevate turgude käekäigu pärast. Vaadati hirmuga Türgi liiri vabalangust ja kaubandussanktsioonide taaskehtestamist Iraanile. Kõige selle taustal ei väsita rääkimast Hiina majanduse jahtumisest, mis maailmamajanduse külili võib keerata.
Suures plaanis näib see hirm olema siiski liialdatud. Tegemist on endiselt kiiresti kasvavate turgudega, mille majandused on üldjoontes kindlamal alusel kui varem. Suur osa neist riikidest sõltub endiselt ekspordist USAsse ja Euroopasse ning seni, kuni lääneriikide majanduskliima püsib soodne, ei maksa suuremaid tõrkeid oodata ka arenevate turgude majandustes. Kuigi nii Indias kui Hiinas on lähiaastail oodata majanduskasvu aeglustumist, tuleb meeles pidada, et tegu on marginaalse muutusega.

Saksamaa ei vea Euroopa majandust igavesti

Kui 2017. aastal valdas Euroopat suur optimismilaine, siis tänavu on majanduskliima selgelt jahenenud. Mulluse 2,4protsendilise tõusu juurest aeglustus euroala majanduskasv kolmandas kvartalis vaid 1,7 protsendini. Seejuures põhjustas kasvu aeglustumist tavapäraste süüdlaste nagu Itaalia kõrval ka Saksamaa.
Suurima pettumuse on valmistanud euroala tööstustoodang ja eksport, mis on jäänud oodatust palju tagasihoidlikumaks. Konkreetsetest sektoritest on löögi all olnud heitmeskandaali mässitud autotööstus, mis tekitab küsimärke Euroopa majanduskasvu senise vedaja Saksamaa tuleviku kohta. Sellegipoolest püsib nii ettevõtete kui tarbijate majanduslik kindlustunne kõrgel tasemel, mis räägib mõõduka kasvu jätkumisest.

Põhjamaade kasvu aeglustumine mõjutab Eesti majandust

Eesti vaatevinklist on oluline märkida, et SEB on langetanud majanduskasvuprognoose meie peamiste kaubanduspartnerite Soome ja Rootsi jaoks. Hoolimata odavast kroonist, rekordmadalatest intressimääradest ja eelarvepoliitilistest stiimulitest ei ole Rootsi majandus näidanud oodatud tulemusi. Eksportiv tööstus ei ole nõrga valuuta potentsiaali suutnud siiani ära kasutada. Eratarbimist pidurdab aga kinnisvaraturu ebakindel olukord.
Eesti eksportijaid mõjutab jätkuv elamuehitusmahtude aeglustumine: uute elamuehitus­projektide arv Rootsis väheneb 2019. aastaks mullusega võrreldes enam kui 25%. Soomes on kahanenud eksportiva tööstuse optimism tuleviku suhtes, mis mõjutab ka siinseid tööstusettevõtteid. Soome majapidamiste tarbimise kasvu soosib töötuse edasine vähenemine, kuid palgakasv jääb endiselt tagasihoidlikuks.

Eesti käekäik jääb sõltuma ekspordipartnerite omast

Eesti majanduskasv aeglustus 2018. aasta esimeses pooles mulluselt pea viielt protsendilt 3,5 protsendini. Kuigi üldpilt majanduses on endiselt hea, valmistab muret asjaolu, et kasv on tulnud suuresti ehituse ja üksikute tööstusharude kiiremast tõusust.
Kindlustundeindikaatorid on eelmise aasta tipuga võrreldes alanenud, kuid ajaloolises mõttes veel kõrgel tasemel. Suurema kärpe 2019. aasta majanduskasvuprognoosis – 3,5 protsendilt 3,0-le – on sundinud tegema ennekõike just Eesti peamiste kaubanduspartnerite nõudluse aeglasem kasv.
Lisasurve paneb ekspordile Eesti aina suurem kulubaas. Juba 2016. aastal oli Eesti töötleva tööstuse palgatase üks Kesk- ja Ida-Euroopa riikide kõige kõrgematest. Põhjamaades on need arvud muidugi mitu korda suuremad, kuid teistsugused on ka ettevõtted. Kui Eesti tööstuses on valdav ärimudel olla allhankija või tütarettevõttena osa mõne suurema korporatsiooni tootmisahelas, siis Põhjamaade ettevõtted peavad elus püsimiseks kontrollima kogu toote väärtusahelat.
Hetkel näib, et olulist tootlikkuse kasvu Eesti tööstuses ei pruugigi sündida ja selle asemel jätkub teenuste ekspordi tähtsuse tõus.
Riigisisestest teguritest mõjutab Eesti lähiaastate majanduskasvu demograafia ja selle mõju eri sektoritele. Neist üks nähtavaimatest on ehk kinnisvaraturg. Viimase aja väga aktiivse ehitustegevuse taga on suuresti just suur nõudlus uute korterite järele 1980. aastate lõpu arvuka generatsiooni poolt.
Samas on potentsiaalne ostjaskond oma tipu juba saavutanud ning märgata on osturalli aeglustumist, mis lähiaastail kiiresti süveneb. Kindlasti ei piirdu demograafiaefekt ainult kinnisvaraturuga, vaid mõjutab otsesemalt või kaudsemalt kõiki majandussektoreid, sealhulgas jaekaubandust ja vaba aja veetmist.
Hoolimata majanduskasvu aeglustumisest jäävad tööturul olud kitsaks ka edaspidi. Väga suur tööhõive ja tööealise elanikkonna vähenemine survestavad tööandjaid tõstma palku, kuigi osaliselt tuleb see väiksema kasumimarginaali arvelt. Aeglasema kasvu tingimustes hakkavad nõrgad ettevõtted ka välja surema, kuid esialgu suudab turg vabanenud töökäed absorbeerida.

 

Autor: Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik
Viimati muudetud: 22/11/2018 09:33:56