Inglitiibadega kleidis Eve Vinn ingliga, mis andis talle mõtte muuseumi rajamiseks juba 2005. aasta novembris. Foto: Mari-Anne Leht

Eesti ainus inglite muuseum ehk Inglite Kodu avati septembri keskel Võrus, kuid ideed muuseumi tegemiseks kandis perenaine Eve Vinn endas aastaid.

Kui meile möödunud ajaga seostub midagi eriti olulist, jääb see kuupäev elu lõpuni meelde. Nii on ka Eve Vinniga, kes 20. novembril 2005. aastal oli abikaasa Velloga ühes Tallinna kaubamajas.
„Nägin poes malbe näoga ja bordoopunases kleidis inglit, mille abikaasa mulle ostis,” meenutas ta ja lisas, et sellel päeval sündiski inglite muuseumi loomise mõte.
Peale seda hakkas kingituste ja lillepoes töötanud naine müügil olnud inglikujusid muuseumi tarvis kastidesse koguma ja paljudest kohtadest inglikujusid ostma.
2010. aasta jõulude eel korraldas ta Võrus inglite näituse, kus oli väljas ligi 700 erinevat inglit, tulenevalt ajast olid jõuluinglid ülekaalus.
Kaks aastat tagasi oli kinnistul muuseumi tarvis ruum valmis ja Eve Vinn tegi poega lõpparve, et täielikult hingelähedasele tegevusele pühenduda.
Poe sulgemise järel suhtles ta töötukassaga: „Rääkisin töötukassas, et ma soovin endale ise tööd pakkuma hakata.”
Ta hakkas käima inglise keele tundides, et saaks külastajatega suhelda, ja keeleoskajal on muuseumi kogu samuti lihtsam täiendada.
„Kirjutasin projekti ja sain alustava ettevõtja toetust vitriinide ostuks,” meenutas ta. Viimased on küll kasutatud, kuid võõras silm seda ei märka. Uute vitriinide ostmist poleks ka projektiga ette nähtud toetus välja kannatanud.
Kuna vitriinid õnnestus alles suvel saada, lükkuski muusemi avamine septembri keskpaika. „Muuseum on meie pere kingitus Eesti juubeliaastaks,” märkis perenaine.

Mida Inglite Kodus näeb

Loomulikult näeb külastaja väga palju erineva kujuga ja eri materjalist ingleid, veidi haldjaid, võib inglitega seotud raamatuid sirvida, kaarte vaadata jne.
Esimeses vitriinis on n-ö kullatud inglid ja selles on perenaise kolme olulise lahkunud lähedase ingel: ema, isa ja venna.
„Haldjate vitriin pakub enam huvi lastele, sest siin on ju ka metsa- ja vetehaldjad,” sõnas ta.
Ühes vitriinis on inglid tähtkujude järgi, teisal teemade järgi, kolmandas on kõige kallimad inglid jne.
Kallimaid ingleid valmistatakse ainult kollektsionääridele üle maailma ja neil inglitel on ka passid. „Minul on ingel „Haldjas valge roosiga”, mida on maailmas valmistatud 7200 ja minu oma kannab numbrit 1762,” tunneb perenaine uhkust.
Ingleid on valmistatud erinevast materjalist: portselanist, klaasist, kunstvaigust, tekstiilist, puidust, savist, plekist ja paberist. Neid kõiki saab muuseumis näha.
Ingleid on siin igast maailma otsast: Ameerikast, Austraaliast, Uus-Meremaalt, Jaapanist, Hiinast, Egiptusest ja paljudest Euroopa riikidest. „Sõbrad ja tuttavad on kaugetelt maadelt naastes mulle ingli kinkinud,” täpsustas ta.
Inglite Kodus näeb praegu üle 1400 ingli, lisaks inglitega postkaarte, ise tehtud kinkekaarte, raamatuid jne. Kaugeltki mitte kõik inglid ei ole kümnesse vitriini ära mahtunud. Arvestades peagi saabuvat jõuluaega, on jõuluingleid enam näha.
Külastajad saavad mälestuseks perenaise tehtud käevõrusid, helkureid, peapaelu, seepi jms osta. Kõigil neil on küljes ingli tiib.
Ajasime juttu muuseumi energiaaltari ääres, mille kohal on ühe Lätimaa mõisa pargist toodud vahtrapuust tehtud ingli tiib, altaril klaasist suur õun, kus sees 100 sõnumit. Igaüks võib sealt ühe võtta. „Aega pole ilmaski, kui seda ei võta,” annab sõnum siinkirjutajale teada.
Aega selles muinasjutulises ruumis olemiseks tasub võtta. „Üks noor naine on siia juba kolm korda tulnud,” sõnas perenaine. Erinevas vanuses lapsed, kusjuures lasteaiaealistele on külastus tasuta, on muuseumis juba käinud.

Märgake väikesi imesid

Inglite Kodu perenaine usub inglitesse, sest inglid on taevased abistajad. Usuta inglitesse ei oleks ju sellist muuseumi sündinud.
Ingel kaitseb meid hingeliselt ja pole oluline, mitu kaitseinglit sul on, tähtis on märgata väikesi imesid, mis meie ümber aeg-ajalt juhtuvad, ning veel on oluline tähele panna märke, mida inglid sulle saadavad.
„Kõige hea eest, mis sinuga juhtub, täna ingleid,” soovitab ta. Kuid teisalt, inglid ei ole jõuluvanad, kes kingitusi toovad. Millegi saavutamiseks peab ise tööd tegema ja pingutama.
Eve Vinn on oma unistuse täitnud, kuid ta soovib edasi liikuda: „Soovin siin korraldada õpitubasid, kus hakkame helkureid, käevõrusid, kaarte ja teisi asju tegema ning mõttes mõlgub inglite sõprade klubi moodustamine, kus oleksid ainult positiivselt mõtlevad inimesed.”
Seda, kas Eesti ainus Inglite Kodu muuseum jääb perenaise linna ääres asuvale kinnistule või kolib kesklinnale lähemale, näitavad lähiaastad.

 

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 22/11/2018 09:59:14