Riigilippe oli Läti sünnipäeval tõesti palju ja igal pool. Foto: Mari-Anne Leht

Pühapäeval sai Läti Vabariik 100aastaseks ja ettearvatult oli lõunanaabrite pealinn juba varem lipuehtes, osa hoonetest oli lipuvärvides valgustatud. Sünnipäeval asetati pärgi, toimusid kontserdid, mundrikandjate paraad ning päeva lõpetasid kammerkontserdid.

Ilmselt oli lõunanaabrite sünnipäeval Riias kõige populaarsem koht Vabadussamba ümbrus. 1935. aastal avatud ligi 43 meetri kõrgune Vabadussammas püstitati rahva annetuste toel Läti Vabadussõjas langenutele.
Kirjade järgi elas sammas okupatsiooni üle tänu Nõukogude Liidus kuulsale skulptorile Vera Muhhinale, kes seisnud hea selle eest, et mälestusmärk jäi tema sünnilinna alles.
Kes laupäeva õhtu eel Vabadussamba juurde läks, kuulis enam kui tunni jooksul lõunanaabritele olulisi laule. Samba jalami ümber harjutasid kaks koori ja vähemalt üks ansambel ning vastas telgis mängis orkester. Kohalikud ütlesid, et see on sünnipäevakontserdi peaproov.
Siit-sealt sai enne naabrite pidupäeva lugeda valgusfestivalist Staro Riga ehk „Riia särab”. Riia tõesti säras, sest lisaks igapäevasele tänavavalgustusele oli hulk olulisi hooneid koguni neli õhtut järjest valgustatud, igal õhtul kuus tundi järjest, alates Seimist ja presidendipaleest, lõpetades sildade ja muuseumidega. Kõik need olid ilmselt omanäolised. Valguskunstiga saab imet teha.
Seimi fassaadilt peegeldus veidi punakat tooni, ühe tundmatuks jäänud hoone seinal vaheldusid Lätile tähtsate isikute nagu presidentide Vaira Vike-Freiberga, Guntis Ulmanise ja teiste kujutised, Radissoni hotelli seinalt vaatas vastu punane 100 jne.
Teisel päeval kohtusin Läti rahvusmuuseumis, mis praegu on ajutistes ruumides, juhuslikult Võrumaa keskraamatukogu direktor Inga Kuljusega.
Lõunanaabrite sünnipäeval omal käel Riiga sõitnud Kuljus ütles, et hotellis, kus ta ööbis, jagatud külalistele pidupäeva ürituste kava, seal olid kirjas ka valgustatud hooned. „Jõudsin neist kümmet vaadata, kõige meeldejäävam oli 11. novembri prospekti ääres üks rohelistes toonides valgustatud maja,” sõnas ta.
Laupäeva õhtul toimus Läti rahvuslikus ooperi- ja teatrimajas kolmetunniline ooperigala, kus teiste seas laulis ka Ain Anger. „Oma elus ei kuule ega näe ma enam niisugusel tasemel kontserti,” rõõmustas võrulannast ooperihuviline Hille (perenimi toimetusel teada). Tema sõnul pidas ka teatrimaja sajandat sünnipäeva. „Selles teatris on hea akustika ja mugavad istmed,” lisas ta.

Juubelipäeval lauldi, pandi pärgi ja marsiti

Juubelipäeva hommik Vabadussamba juures algas noorte esinemisega. Peaprooviga võrreldes oli kuulajaid napilt. Üks põhjusi võis olla kõle tuul. Lähedal pakuti sõdurikateldest sooja teed.
Vanalinnas oli suhteliselt vaikne. Mõned teleoperaatorid jäädvustasid omapäraseid hooneid ja üksikud linlased jalutasid.
„Olen nii õnnelik, et jõudsin riigi olulise tähtpäevani elada,” sõnas 80-le lähenev riialanna Ilze. Ta lisas, et veedab pidupäeva Vabadussamba juures koos laste peredega ja õhtul tulevad laste pered külla.
Juhuslikult sattusime reisikaaslanna Kajaga pühapäeval Vabadussamba juurde hetkel, kui algas selle jalamile pärgade panek, teiste seas asetas ühena esimeste seas pärja ka meie president Kersti Kaljulaid ning põhjanaabrite president Sauli Niinistö.
Viimasena said oma lilled Vabadussõja jalamile asetada elanikud, keda oli meeldivalt palju.
Olime teadlikud, et kaitseväe paraad algab kell 14. Läksime varakult Daugava ja renoveeritava okupatsioonimuuseumi vahelisele alale ja ootasime. Paraadi algus küll pisut venis, kuid ootamine tasus ennast ära. Nägime lõunanaabrite maakaitse mehi, mitmete teiste riikide esindajaid ja ka Eesti mundrikandjad marssisid meie lipuga mööda.
„Paraadi lõpetasid helikopterid, kuid militaartehnika näitus oli raudteejaamaesisel platsil, kuhu ma ei jõudnud,” ütles Inga Kuljus.
Ta märkis päev pärast Läti riigi sünnipäeva, et Vabadussamba juures toimus riigi sünnipäevaõhtul kontsert, mille eelproov oli tõesti päev varem. Kontsert kandis lihtsalt nime „18.11” ja kestis veidi üle tunni.
„Muusikapalade vahepeal kõnelesid tuntuimad lätlased, näiteks Raimonds Pauls. Kontserdi viimane kõneleja oli Läti president Raimonds Vejonis ja üritus lõppes hümni laulmisega, pärast seda suundusid kõik Daugava äärde 11. novembri prospektile, kus toimus taas kontsert,” meenutas Kuljus.
Ta ütles, et seegi kontsert lõppes hümniga ning siis algas 20 minutit kestnud ilutulestik Daugava teiselt kaldalt.
„Tundus, et kõige rohkem inimesi oli ilutulestikku vaatamas ja peale lõunat paraadi uudistamas,” sõnas Kuljus.
Pidupäev Riias lõppes tasuta kammerkontserdiga linna kirikutes ja kontserdisaalides, need algasid kell 22. „Toomkirikus toimus pooleteisetunnine kontsert,” sõnas Kuljus.
18. novembril 1918. aastal kuulutas rahvusnõukogu välja Läti Vabariigi.

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 22/11/2018 10:11:54