Vigastatud luik Pühajärvel. Foto: Eesti metsloomaühing

Pime sügisõhtu. Filmi- ja telemees Ilmar Raag näeb poolsada kilomeetrit Põlvast eemal tee ääres istumas murtud tiivaga kakku, kelle ta ristib hiljem Kalmeriks. Mõni hetk hiljem peatub Ilmar Raagi auto kõrval üks auto, kelle juht tunneb täiesti juhuslikult Eesti Metsaloomaühingu Põlva piirkonnajuhti Eevi Möllerit. Nii kuulis suurem avalikkus rohkem vabatahtlikest, kes aitavad vigastatud metsloomi.

Kakk Kalmer, kes hiljem osutus hoopis kakutüdruk Kertuks leidiski 20. oktoobril endale ajutise eluaseme Himmastes Eevi Mölleri metsloomade hoiukodus, kus teda poputati koos mitme teise metslooma ja -linnuga. Linnule tehti operatsioon ning praeguseks on kakutüdruk juba taastusravi saamas.

Eevi Möller mäletab ise hästi seda hilist sügisõhtut, mil ta võttis vastu kõne vigastatud tiivaga kakust ning selliseid õhtuid on olnud tal palju. Põhimõtteliselt on metsloomaühingu vabatahtlikud valvel ööpäev läbi ning Eevil on tulnud isegi öösel sõita Himmastest Valga külje alla järjekordset vigastatud metslooma päästma.

Metsloomaühingus kannab Eevi Põlva piirkonnajuhi tiitlit, ent tegelikult vastutab ta kogu Lõuna-Eesti eest. Eevi ei teinud saladust, et kerge see koorem pole.

“Kuid keegi peab ka seda tööd tegema,” vastab ta küsimusele, miks ta on enda õlgadele niisuguse koorma ladunud. Eevi igapäevaselt tööl ei käi, peres kasvab kaks last ning Eevi sõnul ilma pere igakülgse toetuseta ta metsloomi aidata ei suudaks.

“Kui on vaja ikka kusagile sõita, siis tuleb abikaasa kaasa. Ja kui mul on kodus väiksemad loomad või linnud, siis teavad lapsed ka, et tuleb veidi vaiksemalt võtta ning külalisi koju ei tooda,” kiitis ta oma pere mõistvat suhtumist.

Eevil ongi kaks hoiukodu: üks on Himmastes asuvas korteris ning teine Moostes asuvas talus, kus on suuremad abivajajad, nagu kährikud ja jänesepoisid. Sellest talust saigi alguse Eevi armastus loomade vastu, kuna lapsepõlves peeti nende talus loomi, keda siis ka Eevi poputas. Ka siis sai palju loomi aidatud elule. Praeguseks on taluloomadest alles vaid kass ja koer.

Metsloomaühinguga liitus Eevi sellel aastal, kui ta leidis vigastatud hallrästa ja hakkas teda poputama. Teadjamad soovitasid tal pöörduda Metsloomaühingu poole ning nüüd ongi Eevi sisuliselt kogu Lõuna-Eesti piirkonnajuht.

Inimeste teadmatus toob tööd

Tavaliselt näeb ühingu vabatahtlike töö välja järgmiselt: inimesed leiavad vigastatud metslooma ning helistavad metsloomaühingu telefonile. Seejärel üritavad piirkondlikud koordinaatorid leida abivajajale lähima hoiukodu.

“Praegu on rahulik, kuid kui näiteks kevadel on lindudel pojad, siis on väga palju helistamisi,” rääkis ta.

Metsloomaühingu vabatahtlikele toobki omajagu tööd inimeste teadmatus. “Tihti on nii, et inimene leiab jänesepoja ja võtab ta kaasa ning toob meile. Kuid laske pojal olla, küll ema ta üles leiab,” tõi ta näite. Teine võimalus on, et inimesed kipuvad jänesepoega paitama ja nunnutama ning jätavad loomakese siis maha. Kuna aga pojal on võõras lõhn juba küljes, siis ema poega enam omaks ei võta ning sellised loomad on määratud hukule.

Klassikaline näide on ka pesast välja kukkunud linnupojad, kes samuti jõuavad vabatahtlike kätte. Eevi sõnul tasub vähegi lennuvõimelised linnupojad rahule jätta ning neid mitte oma pesa lähedalt kaasa tuua. Kahjuks on Eevil kurb uudis ka neile, kes on toonud ühingu vabatahtlikele murtud tiivaga linde. “Tiibu kahjuks ravida ei saa ning meil tuleb nad lihtsalt tudile panna,” ütles ta kurvalt.

Auto läbiotsimine ja seiklused piiril

Aeg-ajalt toob loomade ja lindude päästmine kaasa ka teravaid elamusi. Üks viimastest juhtus piirialal, kus elav vanamemm teatas, et tema hoovis on toonekurg, kes ei lenda ära.

Eevi läks lindu ära tooma, kuid selgus, et talle andud koordinaadid olid valed, mistõttu sattus ta piirialal kokku piirivalvuritega, kes otsisid läbi tema auto. Olgem ausad, jutt piiril toonekure otsimisest ei kuulu just parimate vabanduste kilda. Siiski said piirivalvurid hämmingust üle ja lõpuks leiti ka kurg, kuid paraku olid kure vigastused sedavõrd tõsised, et piinade vältimiseks tuli ta magama panna.

Kuigi metsloomaühingu vabatahtlikele makstakse kinni kütuseraha, teevad nad paljut ka oma kulul. Eevi tunnistas samuti, et ta pole kokku löönud kõiki kulusid, mis ta vabatahtlikuna on teinud. “Lihtsalt ei julge,” naeris ta.

Kõige suurem tänu on olnud Eevile aga loomade uuesti loodusesse laskmine ning ta nendib, et selline asi, nagu loomade tänulikkus, on täiesti olemas.

Ilma niisuguste emotsioonideta oleks raske, kui mitte võimatu vabatahtlikuna sellist tööd teha. Eevi sõnul ongi teda läbipõlemisest päästnud ka teiste toetav suhtumine. “Näiteks on mul väga hea koostöö Põlva väikeloomakliinikuga. Ja kui väsima hakkan, võtan korraks aja maha ning käin metsas jalutamas, et siis uuesti alustada,” ütles ta.

Kellel aga metsloomade aitamise soov, kuid pole aega ega jaksu ise panustada, võivad metsloomaühingut toetada rahaga. Ühingu pangarekvisiidid on leitavad ühingu kodulehelt www.metsloom.ee.

Kährik Käti lugu

1. septembril tuli vabatahtlikele teade, et Jõgevamaalt on leitud maakuivenduskaevust kährik. Leidjad pakkusid kährikule juua ja süüa, kuid loom keeldus ning limpsis veidi vaid hapukoort. Kähriku leidjad tõid looma Tartusse, kus Eevi ta vastu võttis. Eevi juures tehti talle esmane vaatlus, eemaldati puugid ja määrdunud saba küljest karvad. Selgus, et tegemist on emasloomaga, sestap sai ta nimeks Käti.

Kuna loomake keeldus ikka veel söömast, toideti teda sunniviisiliselt.

Varsti hakkas kährik vaikselt toitu maitsma ja jooma. Kuna ta liikuda ei suutnud, siis pidi teda iga natukese aja tagant keerama, et tal liigesed kangeks ei jääks. Kui loomake juba ilusasti sõi, viis Kati ta maale suurde puuri, kus ta saaks hakata kõndimist harjutama.

10. septembril käis Eevi Katiga Elvas loomaarsti juures ja seal tehti kindlaks, et loomakesega on kõik korras. 16. septembril lasti tervenenud Käti metsa tagasi.

Verise tiivaga luik jõudis Pühajärvelt Eevi hoole alla

Selle nädala teisipäeva õhtul sai Eesti metsloomaühing teate noorest luigest Pühajärvel, kes oli lennanud tiiki, tiib verine.
Kuna metsloomaühingul endal puudub erivarustus, kutsus Eevi Möller appi päästeameti. Otepää päästjad tulidki appi, panid veekindlad ülikonnad selga ja sumasid tiiki luike püüdma. Peale pikemat madistamist otsustas aga luik tiigist ise välja tulla ning maa peal õnnestus päästjatel noor luik kinni püüda.
Eevi viis luige Päikese loomakliinikusse, kus Elva loomakliiniku arst ta läbi vaatas. Õnneks ei olnud luige tiiva vigastused kõige hullemad, tiivas tuvastati torkehaav. Luik sai valuvaigisti, haav puhastati ning luik suunati kodusele ravile.
Hetkel on luik Eevi valvsa pilgu all ja talle otsitakse transpordivõimalust Eino Roosioksa juurde, kus on juba ravil mitu sellel sügisel abi vajanud rändlindu.
Viimastel nädalatel on Eesti metsloomaühing saanud kõige rohkem teateid vigastatud rändlindudest, kellel on tiivavigastused ning kes rändele minna ei saa. Jõudumööda püüab ühing koostöös kohalike päästjatega neid aidata. Kes soovib vigastatud metsloomade aitamist toetada, sel tuleks metsloomaühinguga ühendust võtta.

Artikkel on koostatud PRIA toetatud Leaderi koostööprojekti "Elu kahe maailma piiril II" raames.

 

Autor: Sander Silm
Viimati muudetud: 29/11/2018 10:08:54