Rosma kool. Foto: Ülle Harju

Kuigi seadus selleks ei kohusta ja riik toetab uuest aastast eraüldhariduskoole rohkem, kavatseb Põlva vald tuleval aastal jätkata Rosmal asuva waldorfkooli toetamist, planeerides selleks vallaeelarvesse 33 744 eurot.

Tänasel volikogu istungil otsustatakse eeldatavasti Rosma kooli toetus 38 eurot Põlva vallas elava õpilase kohta kuus, praegu õpib neid koolis 66. Kokku on koolis õpilasi 96, võrreldes tavaliste maal asuvate põhikoolidega on see keskmisest suurem arv. Õpilased sõidavad kooli veel Võru, Kanepi, Tartu, Räpina ja isegi Valga vallast.
„Tegu on toimiva haridusasutusega, mis pakub alternatiivset õppemetoodikat – tegu on Waldorfi pedagoogikal põhineva õppega,” hindas vallavanem Georg Pelisaar kooli toetamise vajalikkust. Küll plaanib vald maksta 2019. aastal eraüldhariduskoolidele tegevuskulude katmiseks toetust proportsionaalselt selles koolis õppivate nende õpilaste arvuga, kes elavad rahvastikuregistri järgi Põlva vallas.
Lisaks on Põlva vald andnud Johannese koolile ja lasteaiale Rosmal tasuta kasutada Rosma kooli lasteaiahoone ja Himmaste koolimaja.
„Oleme valla toetusega täiesti rahul,” kinnitas Rosma kooli pidava Rosma haridusseltsi esindaja Liisa Maasik. „Tartu linn näiteks ei toeta oma waldorfkooli üldse.”

Riigi toetus on kasvanud
Kuni 2016. aasta lõpuni kohustus omavalitsus osalema eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises proportsionaalselt selles koolis õppivate nende õpilaste arvuga, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht asub selle valla või linna haldusterritooriumil.
Riigikogu tegi erakoolide tegevus- ehk majanduskulude osalise katmise kohaliku omavalitsuse eelarvest kohustuslikuks 2011/2012. õppeaastast, vajalikku raha selleks omavalitsustele aga ei andnud. 2015. aastal otsustas riigikohus, et omavalitsused ei pea kinni maksma erakoolide majanduskulusid. Nende tasumine on koolipidajate kohustus.
2017. aastast osaleb kohalik omavalitsus erakooli tegevuskulude katmises, kui see on valla või linna otsusel vajalik hariduse kättesaadavuse või mitmekesisuse tagamiseks.
Selle aasta algusest hakkas ka riik maksma eraüldhariduskooli tegevuskulude katmiseks riigieelarvest toetust. Selle suurus on omavalitsuse üldhariduskoolide õppekoha keskmine tegevuskulu, kuid mitte rohkem kui seaduses kehtestatud piirmäär (2019. aastal 90 eurot).
2019. aastal eraldab riik Johannese koolile ja lasteaiale Rosmal tegevustoetust kogu nimetatud piirmäära ulatuses. Tänavu on see vaid 65 eurot ehk 75% piirmäärast (87 eurot) ja vald on iga oma õpilase kohta kuus 40 eurot juurde maksnud.
Georg Pelisaar ütles, et on kuulnud, et paljud omavalitsused lõpetavad erakoolide toetamise tuleval aastal sootuks, viidates riigi otsusele maksta kinni nii-öelda 100% koolide tegevuskuludest. Paraku on tegu riigi poolt suvaliselt paika pandud arvuga, sest näiteks Põlva vallas on õppekoha keskmine maksumus palju suurem – 128 eurot ühe õpilase kohta.
„Seepärast maksamegi kinni vahe riigi toetuse ja õppekoha tegeliku maksumuse vahel,” selgitas Georg Pelisaar.
Miks see vahe nii suur on? „Koolihooned on suured, aga õpilasi vähe,” selgitas Pelisaar. „Põlva linnas maksab õpilaskoht vähem, aga märkimisväärselt rohkem näiteks Ahjal, Kauksis ja Vastse-Kuustes.”

Ka Võru vald ja linn toetavad erakooli
Nii Võru vald kui linn on tänavu toetanud Võru vallas Lasva lähedal asuvat Pikakannu erakooli 89 euroga õpilase kohta kuus. Võru abivallavanem Piret Otsatalu ütles, et kooli 25 õpilasest elab 12 Võru vallas. Võru linnas elab üheksa õpilast.
Kas Võru vald jätkab ka tuleval aastal Pikakannu kooli toetamist, pole vallavolikogu veel otsustanud. Kooli direktori kt Halliki Karba sõnul on toetus aga hädavajalik, sest õppekoha tegelik maksumus on ligi 140 eurot kuus. „Õppemaks on 35 eurot kuus, aga paljud vanemad ei jõua sedagi maksta ja on õppemaksust vabastatud,” märkis Halliki Karba.
Metsa sees asuv väike kool on aga Karba kinnitusel väga vajalik: üha kasvab õpilaste arv, kes ei tule toime suures mammutkoolis õppimisega.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 20/12/2018 08:45:19