Küsitlus

Kui sageli pruugid võro või seto keelt?

Väikestes hooldekodudes on eakatel kodusem

Kääpal asuvas Võru valla sotsiaalkeskuses on mugav ratastoolis liikuda. Foto: Mari-Anne Leht

Kagunurga hooldekodud on enamikus väikesed, tänu sellele on neis vanaduspäevi veetvatel hoolealustel hubasem olla. Kuigi töötajatel on palgad tagasihoidlikud, on suurim kuluallikas siiski töötasu.

Mõniste hooldekodu Pihlakobar saab märtsis kuueseks. Avamisest omavalitsuste liitumiseni oli 21 kohaga hooldekodu Mõniste valla, peale seda Rõuge valla hallata.
Hooldekodu juhataja Ulvi Trahvi sõnul on pooled hoolealustest Mõniste ümbruse elanikud. Kuus inimest on Võru linnast, kaks Antsla, üks Võru ja üks Tõrva vallast.
Kohamaks on 650 eurot kuus. „Oleme ots otsaga kokku tulnud ja me ei ole siiani arvestanud, kes mitu mähet ööpäevas kasutab,” ütles juhataja. Teisalt, osa Pihlakobara elanikke mähkmeid ei kasutagi, kuid see-eest tarvitavad rohkem vett. Trahv ei välista, et ravimite jagamine kuumakse eest tuleb peagi lõpetada.
Endise Lasva valla, praeguse Võru valla sotsiaalkeskus avati 1995. aastal Kääpal. Majas veedab vanaduspäevi 25 inimest, neist enamik on Võru linna ja Võru valla elanikud.
„Võru vald maksab oma vanuritele kohamaksutoetust juba 75 eurot, teiste omavalitsuste kohta ei ole informatsiooni,” märkis juhataja Siiri Kartsepp. Kelle eest vald maksab enamiku kuumaksust, need toetust ei saa.
Kääpal on kuumaks 655 eurot. Kartsepp ütles, et nad on selle rahaga toime tulnud, kuigi on seda iga eelarveaastaga tõstnud. „Kütus ja toiduained on kallinenud,” märkis ta. Riik igapäevasteks tegevuskuludeks raha ei eralda, kõik on kohamaksupõhine.
Ligi 10 aastat tagasi avatud Põlgaste pansionaat asub samanimelise küla keskel. Maja on juhataja Marika Drenkhani sõnul spetsiaalselt hooldekoduks ehitatud, seal on 22 kohta ning hoonet haldab Kanepi vald.
Põlgaste kui pisike pansionaat eelistab Kanepi valla elanikke, kuna vald maksab maja ülalpidamiskulud. Praegu ongi 22 hoolealusest ülekaalus kanepilased, kolm on Võru ja üks Kambja vallast.
Kuumakse on kõigile hoolealustele võrdne, alanud aastast 650 eurot. Kes ravimeid ja hügieenisidemeid vajavad, peavad nende eest ise tasuma. „Osa hoolealustest neid ei vaja ja nii jääb kuutasu kõigile võrdseks,” täpsustas juhataja. 650-eurose kuumaksega ei ole sugugi kerge toime tulla ka siis, kui kõik kohad on täidetud.

Enam raha palkadele


Kõige enam raha kulub Pihlakobaras palkadele, mida on samm-sammult veidi tõstetud. Põhihooldaja tunnitasu tõusis läinud maist 3.70-le ja alanud aastast lisati 20 senti. Abihooldaja tunnitasu ka tõusis, kuid vähem, kuna tal on vastutus väiksem ja ei ole öövalveid. Rõuge vallavalitsus tasub maja investeeringukulud.
Kartsepp märkis samuti, et suurim on personalikulu, järgnevad majanduskulud. „Kui riik maksaks töötasu hooldustöötajatele, oleks see suureks abiks,” tegi ta ettepaneku.
Ka Põlgastes on kulu personalile suurim, hooldajate tunnitasu on neli eurot. Muidugi oleks hea, kui hooldajate tasu oleks suurem. Drenkhan näeb hooldajate palga tõstmiseks kahte võimalust: hoolealuste kuutasu tõstmist 100 euro võrra või siis kohtade arvu suurendamist vähemalt 30-le. Suurema summaga saab paremini majandada. Selge on, et lähiajal ei juhtu ühte ega teist.
„Pansionaati tulija või tema lähedased pöörduvad toetuse saamiseks ise valda,” lisas Drenkhan. Seega, omavalitsused toetavad oma inimesi, mitte pansionaati. Esimesed saadavad pansionaati teate, kui suure summaga ja millise perioodi jooksul toetatakse.

Pooldatakse väikesi hooldekodusid

„Hoolealused elavad meie juures nagu suure pere kodus ja pealegi rahulikumas keskkonnas kui linnas,” ütles Trahv. Ta tõi positiivse poole pealt välja veel, et kauges ja tühjenevas maakohas annab hooldekodu tööd kümnele inimesele.
Rõuge valla sotsiaalosakonna juhataja kt Maire Grosmann ütles, et vanuritel on parem väikeses hooldekodus elada. „Väikesed hooldekodud ei kao kuhugi,” lisas ta.
Kartsepp on samuti väikeste keskuste pooldaja, sest neis säilib kodune õhkkond ja hoolealused saavad rohkem omaette olla. Kääpal saavad nad kõrval asuvas männikus jalutada. „Kas ja kui palju eakatele hooldekodudes meeldib, sõltub ka nende sisetundest,” sõnas ta.
Võru valla sotsiaalosakonna juhataja Angela Järvpõld ütles, et mida enam hoolealuseid majas, seda rohkem raha hooldekodul on. „Olen väikeste hooldekodude poolt, sest neis on vanuritel hubasem ja kodusem elada,” lisas ta.
„Kui oleksime täielikult isemajandav, tuleks ühe koha kuumakse pisut üle 1000 euro ning selle summa juures suudame ka investeerida,” rääkis Drenkhan.
Põlgaste pansionaadi plussiks on oma aed, kus hoolealused saavad jalutada, ja rahulik ümbrus. „Väikeses hoolekandeasutuses on kodune olemine ja juhatajana saan iga hoolealusega nädalas korra-kaks suhelda,” sõnas pansionaadi avamisest seda juhtiv Drenkhan.
Põlvamaa suurima omavalitsuse, Põlva valla sotsiaalosakonna juhataja Helen Metsma sõnul on vallas kolm hooldekodu: Põlva, kahes majas asuv Laheda ja 15 kohaga Ahja.
„Majanduslikus mõttes tulevad suuremad hooldekodud paremini toime, sest neil on rohkem raha, kuid klientide seisukohalt on pisikesed hubasemad,” on Metsma kolleegidega sama meelt.

 

 

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 21/02/2019 09:13:44

Lisa kommentaar