Mis tööd teevad kriminaalhooldusametnikud? Vaid üks kuuest, kellele LõunaLeht esitas sellise küsimuse, teadis, sest ta ise töötab siseministeeriumi süsteemis.

Ligi kümme aastat tagasi alustas Võrus tööd kaks kriminaalhooldusametnikku, praegu on neid kaheksa. Viis aastat tagasi töötas Võrus neli ametnikku ja oli 181 hoolealust, nüüd on viimaseid Võrumaal ligi kaks korda rohkem.

Ametnike arvu suurenemise peamiseks põhjuseks on riigi karistuspoliitika liberaalsemaks muutumine. Teisalt, kümme aastat tagasi ei karistatud liiklussüütegude eest kedagi, praegu karistatakse enamikku neist tingimisi ja jäetakse kriminaalhooldusametnike valve alla karistusaja lõpuni.

2002. aastast peavad tingimisi karistatud tegema üldkasulikku tööd, mille lepib kokku ja mida kontrollib kriminaalhooldaja. Kaks viimast aastat määratakse patustanutele rohkem tööd ühiskonna hüvanguks.

Kriminaalhooldusametnikud tegelevad nii patustanud alaealiste kui ka vanglast enne tähtaega vabastatutega.

Ametnike tööjaotus

2004. aastast peab hoolealustega töötavatel ametnikel olema kas sotsiaaltöö-, pedagoogika- või psühholoogiaalane kõrgharidus. Senini piisas justiitsministeeriumi korraldatud kursuste läbimisest. Muu kõrgharidusega töölesoovijad peavad läbi tegema erialakursused.

Ametnikud hakkasid spetsialiseeruma kolm aastat tagasi. Võru talituse üks töötaja jälgib üldkasuliku töö tegemist, teine liiklussüütegudega kriminaalhooldusele sattunuid, kolmas tegeleb alaealistega, neljas enne tähtaega vanglast vabanenutega ning viies toetab ülejäänuid.

"Meie talitus allub koos Valga, Põlva, Viljandi, Jõgeva ja Tartu talitusega Tartu kriminaalhooldusosakonnale, viimane hakkab peagi kohtu asemel alluma Tartu vanglale," ütles Võru kriminaalhooldustalituse juhataja Riina Mandel.

Talituste klientideks on vabaduses viibivad karistatud. Võrumaal on praegu ligi 360 hoolealust, kellest enamik on põhiharidusega eestlased vanuses 14–65 aastat.

Kõige korralikumateks hoolealusteks on Võrumaalgi enne tähtaega vanglast vabanenud. Vangi mõistetu saab ennetähtaegset vabastamist taotleda pärast seda, kui on esimese astme kuriteo eest trellide taga viibinud kaks kolmandikku, kergemate kuritegude eest poole karistusajast ega ole kaasinimestele ohtlik.

Mandel lisas, et meie seas on neid enne tähtaega vanglast vabastatuid, kelle kohus mõistis süüdi mõrva, vägistamise, röövimise või narkomaaniaga kokkupuutumise eest.

Rohkem üldkasulikku tööd

Vabanenu peab kuu jooksul leidma ametliku töö, hoolduse ajal eemale hoidma kriminaalkorras karistatutest ega tohi tarbida alkoholi. Kriminaalhooldajal on õigus teda igal ajal külastada.

Elektrooniline valve on üks võimalus vabanenute jälgimiseks. Võru talitusel on praegu kaks sellist hoolealust, kolmas on edukalt elektroonilise valve läbinud.

"Mullu määrati enam kui 30-le maakonna elanikule üldkasuliku töö tunnid, varasematel aastatel oli nende tundide tegijaid vähem. Reeglina määratakse töötunnid liiklussüütegude eest," kõneles juhataja ja lisas, et töötunnid tehakse enamasti elukohajärgses omavalitsuses. Ametnik sõlmib omavalitsusega lepingu ja küsib telefonitsi valla töötajalt teavet töö tegija kohta.

Kaks aastat tagasi hakkasid kriminaalhooldajad tegelema ka hoolealuste riski maandamisega. Kui hooldusaluse testist selgub talle ohtlik risk, püütakse koos sellest väljapääsu leida.

Kommentaarid

Kriminaalhooldus

ANNIKA PUUSALU, Põlva talituse juhataja:

Töötan kriminaalhoolduses selle moodustamisest 1998. aasta maist. Põlvamaal on ligi 280 hoolealust, kellest alaealisi on 13, ettevalmistamisel on 16 alaealise kriminaalhooldus. Kõige rohkem on 18–28 aasta vanuseid mehi, kelle haridus ei kipu viimasel ajal enam põhiharidusest kaugemale. On ka neid, kes on jätnud põhikooli pooleli.

Haridustee poolelijätmine algab enamasti koolikohustuste mittetäitmisest. Ühed lapsed muutuvad tõrksaks vanemate ülehoolduse tagajärjel. Need noored on kõige raskemad, sest vanemad on neilt võtnud võimaluse otsustada. Teisalt, nende vanemad ei taha meiega meeleldi koostööd teha. Vanemad süüdistavad ühiskonda ja kooli ja leiavad, et on lastele kõik andnud. Paraku ei saa me kõiki noori aidata ja nii mõnigi neist satub meie juurde tagasi.

Teisi rühma kuuluvad alahooldatud noored, kelle vanemad on kas töötud või alkoholilembesed. Nende lastel ei ole kodus normaalset keskkonda kasvamiseks ja õppimiseks ja selle tagajärjel ei taha nad kooli minna.

Süüteo toime pannud noored satuvad kriminaalhooldusametniku vaatevälja pärast seda, kui nad on saanud 14-aastaseks, sest sellest vanusest saab neid kriminaalkorras karistada. Praegu on selliseid lapsi maakonnas ligi 30 ehk kümnendik meie hoolealustest.

Karistusseadustiku jõustumisega 2002. aastal lisandus kliendigruppe, see võimaldas karistamisel rohkem arvestada isiku tausta ja pakkus mitmeid alternatiive vanglakaristusele.

Järjest enam on krimihooldusele määratud üldkasuliku töö (ÜKT) tegijaid, hetkel on selliseid Põlvamaal 19.

ÜKTd on 2004. aastast võimalus määrata ka kriminaalmenetluse seadustiku alusel, mis tähendab sisuliselt seda, et menetlus lõpetatakse prokuratuuri määratud ÜKT-tundide sooritamise järel. Selliseid kliente on meil kolm. Kliendid, kelle menetlus on lõpetatud, on motiveeritud ÜKTd tegema, sest nad teavad, et pääsevad kohtuprotsessist ja selle kuludest.

Vanglast enne tähtaega vabanenud olid läinud aastani meie kõige korralikumad hoolealused ja harva sattus mõni neist vanglasse tagasi. Praeguseks ajaks on ennetähtaegne vabanemine läinud palju lihtsamaks, sellepärast on neljandik mullu enne tähtaega vabanenutest enne karistusaja lõppu vanglasse tagasi sattunud. Kõige rohkem libastutakse alkoholiga, kõige sagedamini istutakse purjus peaga rooli taha. Mõned jäävad vahele avalikus kohas purjutamisega.

Vanglast vabanemist valmistatakse hoolikalt ette, kontrollitakse nende kodusid, kes taotlevad ennetähtaegset vanglast vabastamist, ja võetakse ühendust reaalsete tööandjate ning lähedastega.

Kriminaalhooldus on karistatule võimalus tõestada endale ja ühiskonnale, et ta suudab oma elukorraldust muuta ja seaduskuulekale teele asuda. Kriminaalhooldusametnik on nende abiline, alaealistele aga tugiisik, kes suunab vanemaid ja noort õigeid valikuid tegema.

Kriminaalhooldus

MARGUS MALLEUS, Valga talituse juhataja:

Valga talituses töötab üheksa inimest, neist üks Tõrvas, teine Otepääl. Ise töötan siin asutuse moodustamise algusest. Oleme piirkonnas hetkel n-ö rekordtalitus, sest peaaegu igal kriminaalhooldusametnikul on üle 60 hoolealuse, keda kokku on ligi 370.

Suurem osa meie hoolealustest on põhiharidusega 25–50-aastased mehed. Mõned on ka vanemad. Naisi on õnneks üksikuid.

Hoolealuste arv kasvab kevade saabumisega, tänavu oli ka talv soe. Ülekaalus on igas vanuses roolijoodikud, järgnevad kaklejad. Nende arv, kes istuvad purjus peaga rooli taha korduvalt, on suurenenud. Praegu on liiklussüütegudega vahele jäänuid 25–30% hoolealustest.

Viis aastat tagasi oli enamik meie hooldusele saabunud meestest töötud, kes elatusid juhutöödest. Peamiseks probleemiks oli tegevusetus, tööpuudus ja sellest tulenev alkoholitarbimine.

Muudatusi on olnud ka seadustes ja sellest tulenevalt on muutunud meiegi klientuur. Hetkel on vähem moosivargaid, poevargaid jt, keda varem karistati rohkem kriminaalkorras.

Sõiduki joobes juhtimist karistati enne kergemalt, praegu on joobes juhtimine raske kuritegu, seetõttu on meil kasvanud roolijoodikutest klientide arv. Samas need härrad, kes mõned aastad tagasi olid töötud ja jõid kurvastusest, on praegu hea sissetuleku ja korraliku sõidukiga ja saavad rohkem juua. Varem joodi kurvastusest, et tööd ei ole, nüüd juuakse tõhusa töönädala järel.

Meil on kliente, kes töötavad välismaal, kus nad on ilmselt korralikud. Jõudnud koju, hakkavad ohjeldamatult pidutsema ja unustavad ühiselu reeglid.

Joobes autot juhtinuid võidakse karistada tingimisi, allutades nad käitumiskontrollile või asendatakse vangistus üldkasuliku tööga.

Need tunnid määrab kohus karistusseadustiku alusel, prokurör määrab menetlusega töötunnid neile, kelle süüteo ühiskonnaohtlikkus on väike, näiteks pisivarastele.

Määratavate töötundide arv võib küündida 500–700ni.

Nii palju üldkasuliku töö tunde ei ole igal pool võimalik teha. Töötunde võib teha ainult riigiasutustes, omavalitsustes ja kolmanda sektori ettevõtetes. Valgamaa omavalitsused pakuvad peamiselt heakorratöid, ka puude lõhkumist. Sangastes tehti nende tundide ajal surnuaia kabel korda.

Kõige distsiplineeritumad on enne tähtaega vanglast vabanenud hoolealused, sest neil on vangla maitse suus ja nad ei taha sinna naasta.

Meie töös on raske mõõta, kas aidatu on abi vastu võtnud. Tihti tegeleme mehepoegadega, kellega ei ole varem hakkama saanud ei kodu ega kool, puudujääke isiksuse arengus aasta-kahega ei muuda. Teisalt, surve all on väljakujunenud, kindlaid käitumisharjumusi ja elustiili raske muuta.

Ametnik saab vähe aidata neid, kes hindavad kõrgelt alkoholi tarbimist, on nõus selle eest maksma trahve, istuma vanglas, lõhkuma oma peresuhteid või sooritama kuritegusid.

Meie suurim saavutus on see, kui mees ise otsustab oma elu muuta ja negatiivsetest tegevustest loobuda. Teeme iga kliendiga riskihindamise analüüsi, arutame ja hindame, millised käitumisharjumused, emotsioonid ja tutvused võivad teda edaspidi uuele kuriteole viia.

Kui klient nõustub, et teatud asjad tema elus on paigast ära, oleme teda juba palju aidanud. Teine pool tööst on kliendi käitumisharjumuste muutmine.

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 07/07/2009 14:41:08