Asustamata maa osatähtsus Eesti omavalitsustes. Kaart: statistikaamet

Statistikaamet pani omavalitsused Eestis ritta asustamata maa osatähtsuse poolest ja selgus, et Lõuna-Eestis on asustamata maad sama vähe kui suuremates linnades.

Eesti paremini asustatud omavalitsuste edetabelit juhib Võru linn, kus pole vähemalt statistikaameti andmetel ühtegi asustamata kohta. Sama lugu on Rakvere linnaga.
Valdadest juhivad Kambja (vaid 13,6 protsenti asustamata), Nõo (18,8 protsenti) ja Kihnu (20,0 protsenti).
See on mõnevõrra üllatav, kui arvestada, et suurem osa Eestist ehk 52 protsenti pindalast on üldse asustamata. Kõige rohkem on asustamata alasid Läänemaal, Pärnumaal ja Kirde-Eestis. Kõige vähem on asustatud Alutaguse ja Lüganuse vald Ida-Virumaal ning Saarde vald Pärnumaal, kus asustamata on üle 70 protsendi territooriumist.
Lõuna-Eestis omakorda on asustamata maad väga vähe enamikus omavalitsustes. Tartu linnaga samal tasemel on asustatud näiteks Otepää ja Põlva vald. Eesti keskmisest on märksa paremini asustatud Kanepi, Võru, Antsla, Setomaa, Rõuge ja Räpina vald. Võrdluseks, samal tasemel on Tallinnaga piirnevad Viimsi ja Rae vald.
Lõuna-Eestis kõige väiksema asustusega Tõrva ja Valga vald on ometi eespool Pärnu linnast, kus asustamata on 56,8 protsenti.
Statistikaamet võtab võrdluse aluseks rahvastiku paiknemise Eesti omavalitsusüksustes näitajaga, mida nimetatakse asustamata maa osatähtsuseks. Rahvastiku paiknemise iseloomustamiseks kasutatakse tavaliselt asustustiheduse näitajat (elanike arv ruutkilomeetril). Asustamata maa osatähtsus annab võimaluse vaadelda piirkondi teise nurga alt.
Võtame näiteks mõttelised kaks omavalitsusüksust pindalaga 1000 km², milles mõlemas elab 10 000 elanikku ja mille rahvastikutihedus on seega 10 inimest ruutkilomeetril. Nende näitajate põhjal tundub, et tegu on sarnaste omavalitsusüksustega, aga kui kujutame ette, et ühes omavalitsusüksuses elavad kõik 10 000 elanikku ühel ruutkilomeetril ja teises elab igal tuhandel ruutmeetril 10 inimest, siis on üsna selge, et meie kaks mõttelist omavalitsusüksust, kus on võrdne pindala, võrdne rahvaarv ja võrdne rahvastikutihedus, ei ole rahvastiku paiknemiselt sisuliselt üldsegi võrdsed.
Eesti maismaa pindala on 43 465 km², millest asustamata on 22 593 km². Asustamata maa osatähtsus on Eestis 52 protsenti. Omavalitsusüksustest on asustamata maa osatähtsus kõige suurem Alutaguse vallas (78 protsenti), Saarde vallas (74 protsenti) ja Lüganuse vallas (73 protsenti). Valdade võrdluses on asustamata maa osatähtsus kõige väiksem Kambjas (14 protsenti). Linnade võrdluses on asustamata maa osatähtsus kõige suurem Narva-Jõesuus (72 protsenti).
Vaadates omavalitsusüksuste asustamata maa osatähtsust omavalitsuse kogupindala suhtes Eesti kaardil, siis joonistuvad selgelt välja suuremad piirkonnad. Osatähtsus on väiksem Tallinnas ja seda ümbritsevates omavalitsusüksustes ning kolmnurgas Tartu-Viljandi-Võru. Asustamata maa osatähtsus on suurem ussikujulisel alal, mille moodustavad Lääne-Nigula, Lääneranna, Põhja-Pärnumaa, Türi, Põhja-Sakala ja Saarde vald, ning Ida-Virumaa ja Ida-Virumaaga piirneval Lääne-Virumaal. Samuti Kuusalu vallas.

Asustamata maa osakaal Lõuna-Eesti omavalitsustes ja Eesti suuremates linnades, protsentides:

Võru linn 0
Tallinna linn 14,6
Tartu linn 23,9
Otepää vald 26,3
Põlva vald 26,6
Kanepi vald 27,0
Võru vald 33,2
Antsla vald 37,5
Setomaa vald 40,6
Rõuge vald 44,3
Räpina vald 45,7
Eesti keskmine 52
Valga vald 53,4
Tõrva vald 56,1
Pärnu linn 56,8

Allikas: statistikaamet

 

Autor: Tarmo Saar
Viimati muudetud: 25/04/2019 08:08:19