Maaritsa küla plats. Foto: Vidrik Võsoberg

Kolme nädala pärast avatakse Räpinas Eesti külade 13. maapäev, mille juhtmõte on „Tugev küla = tugev Eesti”.

Külade suurürituse ettevalmistajaid on nii Eesti külaliikumine Kodukant kui ka MTÜ Liikumine Põlvamaa Kodukant.
Põlvamaa Kodukandi juhatuse liige, Taevaskoja külavanem Ahti Bleive ütles, et ettevalmistused algasid juba kaks aastat tagasi, Viljandimaal toimunud 12. maapäeva järel korraldusmeeskonna moodustamisega.
Ettevalmistavas rühmas on Põlvamaalt veel Kairi Kasearu ja Marge Trumsi.
Põlvamaalaste olulisemaks tööks oli selgitada välja teiste maakondade delegatsioonide külastatavad Põlvamaa külad, nende esindajatega kokku leppida kõik võõrustamisega seonduv ning leida majutuskohad ja ka toetajad.
Esmalt saadeti meilid küladesse, kus eelinfo järgi on, mida võõrastel uudistada ja kõrva taha jätta. „Võõrustavaid külasid ja alevikke on Põlvamaal 37. Iga maakonna delegatsioon, välja arvatud Põlvamaa oma, külastab kindlasti vähemalt kahte, mõni delegatsiooni koguni nelja küla. Lisaks käiakse ka külades tegutsevates ettevõtetes,” rääkis Bleive.
Külade esindajad on vastuvõtukava ise kokku pannud. Võrumaalased käivad Kanepi valla Maaritsa ja Soodoma külas, valgamaalased Räpina valla Mehikoorma ja Naha külas. Bleive täpsustas, et maakondade külade esindused said külastatava paiga loosiga.
Võrumaalased kuulevad Maaritsa külaplatsil külainimeste tegemistest ja platsi saamisloost, siis uudistavad Käbliku talu pruulikojas käsitööõlle valmimist. Soodoma külas tutvuvad külakeskuseks oleva Erastvere raamatukoguga ja ringsõit lõpeb Põlgaste jahimajas, kust sõidetakse Räpinasse.
„Olen Eestimaa külades suhteliselt palju ringi sõitnud ja igas midagi uut näinud-kuulnud ning usun, et kõik külastajad saavad ka meie küladest mõne idee,” on Taevaskoja külavanem optimistlik.
Maapäeva avatseremoonial kuulutatakse välja aasta küla 2019, toimub kirikukontsert ja päev lõpeb maakondlike maitsete degusteerimisega.
Teisel päeval jagunevad kohaletulnud tosinasse rühma, et koos eksperdiga ühel konkreetsel teemal arutleda.
„Turvaline kogukond ja valmisolek kriisiks”, „Kuidas korraldada koos kogukonnaga sotsiaaltööd”, tõi Bleive paar näidet teemadest.
Viimase päeva hommikupoolikul on tavaliselt olnud arutelu poliitikutega, nii ka seekord.
Bleive ütles, et maapäeva korraldust rahastab nii üleriigiline Kodukant kui ka võõrustav maakond ning oma osa tuleb ka osavõtjatel tasuda.
„Oleme rahastuseks kirjutanud projekte, üritusele on õla alla pannud kohaliku omaalgatuse programm, Põlvamaa omavalitsuste liit ja kultuurkapital,” märkis ta.
Taevaskoja külavanem peab oluliseks külade esindajate kokkusaamisi, sest kogemusi ja mõtteid on maaelu erinevate aspektide üle ikka vaja vahetada: „Tähtis on ka see, et maaelu probleemsed teemad ja lahendusettepanekud jõuaksid maapäevalt kaugemale ja kõrgemale – riigikokku ja ministeeriumitesse.”

Maapäev kui külade parlament

Eesti külaliikumise Kodukant juhatuse liige Krista Habakukk ütles, et maapäev on Eestimaa külade parlament ning üldjoontes on ürituse ülesehituses järgitud varasemate maapäevade traditsioone. „Kuid igal maapäeval on see miski, mis eristub eelnevatest. Tänavust maapäeva eristab üks sündmus, kingitus kõikidele Eestimaa küladele, kuid see selgub alles külade suurüritusel,” andis Habakukk mõista, et üllatust tuleb maapäevani oodata.
„Maapäev on kahes mõttes oluline sündmus. Esmalt võimaldab päev teha kokkuvõtteid sellest, mida on kogukonnad koos partneritega jõudnud külade heaks ära teha,” märkis Habakukk. Ta lisas, et veelgi tähtsam on, et maapäeval tehakse edasiminekuks uued kokkulepped, arutatakse läbi võtmeteemad ning tehakse ettepanekud nii kogukondadele, omavalitsustele kui ka riigile, mida on vaja teha, et maal elav inimene saaks seal elada ja toimetada.
„Olulised teemad kirjutatakse maapäeva manifesti, mis antakse kohapeal üle Eesti Vabariigi valitsuse esindajale,” ütles Habakukk.
Tema sõnul on maapäeva manifest dokument, mille alusel Kodukant külade heaks tegutseb.
„Eelmisel maapäeval vastu võetud manifest on aktuaalne nüüdki ning meie eesmärk ei ole alati uut vastu võtta, vaid jälgida, kuhu jõutakse ja mida saab veelgi paremaks teha,” märkis ta.
Habakukk lisas, et kogukonnad on jõuliselt taas tõstatanud vajaduse tegelda külavanemate teemaga. Kahe aasta jooksul on mitmed omavalitsused vastu võtnud külavanemate statuudi ning valitsuse äsja vastu võetud tööplaanis on külavanemate teema sees. „Mida see täpsemalt tähendab, saame küsida valitsuskoalitsiooni esindajatelt juba maapäeval toimuval arutelul,” lausus ta.
26.–28. juulini toimuv maapäev toimub esimest korda Põlvamaal. Üritusel osaleb ligi 400 inimest, kelle hulgas on Habakuke sõnul päris palju neid, kes on külade suursündmusel esimest korda.

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 04/07/2019 15:57:10