Küsitlus

Kas Põlva haigla sünnitusosakonna sulgemine on õige otsus?

Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva

Teraviljakasvatajad on saagiga rahul, hinnad võiksid olla paremad

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Vilja koristus. Foto: Urmas Paidre

Kagunurga teraviljakasvatajad on nii tali- kui ka suvivilja saagiga rahul ja kui ilma peab, saavad ka suurel pinnal kasvatajad kõik põllud kuu lõpuks koristatud. Saak on parem kui mullu, aga hinnad jälle kehvemad.

Põlva valla Lutsu talu peremees Janno Rüütle ütles esmaspäeval, et talinisu hektarisaak on üle kuue tonni. Talioder on tal koristatud. Hektarilt sai ta seitse ja pool tonni ning sellega on peremees rahul.
„Hernekoristus käib, kuid milline saak tuleb, ei riski ütelda, sest vihma tõttu on osa hernest lamandunud, kuid loodan, et siiski rahuldav,” sõnas Rüütle.
Kui ilma peab, loodab Lutsu talu peremees lõppeva nädalaga ka talinisu- ja hernekoristusega ühele poole saada. „Olen iga hetke koristuseks kasutanud ja tänu sellele olen lõpusirgel,” tõdes ta.
Rüütle sõnas, et vilja kokkuostuhind on mullusega võrreldes madalam. „Ju siis on ka teistes riikides head viljasaagid,” lisas ta.
Ka Ojaperve talu peremees Heino Ojaperv Lasva kandist märkis, et talinisu tonnihind on mullusega võrreldes kasvatajale madalam. „Tänavu saan palju vähem kui mullu, kui tonnist sain 170 eurot,” sõnas ta ja lisas, et hinnakõikumiste taga on viljabörs.
Talinisu hektarisaak oli Ojaperve talu põldudel mullusega võrreldes parem, jäädes kuue-seitsme tonni vahele.
Ojaperv lausus, et õnneks on talirapsi tonni alghind mullusega võrreldes sama, 350 euro ringis. Talirapsi hektarisaagiks – sellest osa oli tal nädala alguses veel koristamata – hindas peremees üle kolme tonni, täpsemalt 3,3 tonni.
„Peagi hakkan kaera võtma, suvirapsiga läheb aega, sest viimane on veel roheline,” märkis Heino Ojaperv.
Osaühingu Adrian juhatuse liige Kuldar Adrian Räpina vallast sõnas, et taliodra koristas ta juba juuli lõpul ning hektarisaagi hindas mees nelja poole ja viie tonni vahele.
„Taliodrasaak olnuks suurem, kuid kohati oli põldudel vesi ja see võttis keskmise saaginumbri veidi vähemaks,” täpsustas Adrian.
Ta on väga rahul talinisu ja talirapsi saagikusega, kuigi kevadel paarile põllule tehtud ristiku allakülvi tõttu andsid need põllud veidi vähem saaki, kuna umbrohutõrjet pidi vähem tegema. „Talirapsi hektarisaak oli väga hea ja ka müügihind on hea, sest õlisisaldus on suur,” ütles ta.
Osaühing sai alla poole talinisu saagist toiduviljaks müüa, mis tähendas kasvatajale pisut kõrgemat tonnihinda, kui on söödaviljal.
Adrian märkis, et võrreldes mullusega on saagikus osaühingu põldudel parem. „Kevadel oli piisavalt niiskust, suve algul oli küll lühike põuaperiood, kuid me väetasime põlde Leedus toodetud vedela lämmastikuga, mis andis taimedele ka niiskust ja hoidis ära nende stressi,” selgitas ta.

Börsihind on kõigile üks

Sõmerpalus asuval Väikemetsa talul on teravilja all 1100 hektarit, millest üle poole on koristatud. Peremees Taavi Serv on tänavuse saagiga rahul: „Talinisust on osa veel koristada, kuid tänavune keskmine hektarisaak tuleb kuue tonni ringis, mulluse põuaga küündis vaid nelja tonni kanti.”
Suviodra hektarisaak jääb Väikemetsal viie-kuue tonni vahele, mis on samuti mullusest parem.
„Taliraps oli ka päris hea saagiga, kindlasti üle kolme tonni hektarilt,” märkis Serv. Ta lisas et tänavu ei tohiks ükski teraviljakasvataja saagikuse üle nuriseda, kuigi suurema saagi juures on vilja kvaliteet taime iseärasusest tulenevalt veidi kehvem.
Kui kuu lõpuni ilma peab, on saak Väikemetsa põldudelt septembriks koristatud.
„Taliraps sai 20. augustiks külvatud, eeloleval pühapäeval peaks juba talinisu külviga alustama,” märkis Taavi Serv.

OÜ Sänna Põllumehel Antsla vallast oli teravilja all üle 900 hektari, sellest kõige rohkem, üle 340, varajase odra all.
„Salves olevate viljade saaginumbrid olid üle keskmise ning talinisu esimesed koristused, samuti varasemad sordid, olid toiduviljaks sobiva kvaliteediga,” märkis Eva Tuusis, osaühingu agronoom. Ta lisas, et varajaste talinisude saagid hektarilt jäid aidakaalus seitsme-kaheksa tonni vahele, odral kuue tonni ringi.
Tänavuste vihmaste ilmade kohta sõnas Tuusis, et kõik, mis alla tuli, tuli õigel ajal ja aitas saagi valmimisele kaasa.
Kõneldes müügihindadest, märkis Serv, et talinisu puhul on ka tänavusest kehvemaid aegu olnud. „Toiduvili on alati kallim, kuid hinnavahe söödaviljaga ei ole märkimisväärne,” märkis ta.
Serva sõnul sõltub saagi hind nii selle kvaliteedist kui ka muudest teguritest. Näiteks rapsitonni baashind jääb praegu 340 euro kanti, kuid kui õlisisaldus rapsis on suur, saab tonnist ka kõrgemat hinda, aga alla 40% õlisisalduse korral langeb ka tonnihind.
„Mina ei soovi kalli raha eest kehva asja osta ja ei taha ka teistele kehva asja kallilt müüa,” andis Väikemetsa peremees mõista, et müüb kvaliteetset saaki.
Eva Tuusise sõnul on kõik põllumajandustootjad hinna võtjad, mis tähendab, et kõigile kehtib ühesugune börsihind.
„Erinevus on vaid ajas ehk kuna hind on fikseeritud. Kes tegi seda kevadel, sai parema hinna kui nüüd, lõikuse ajal,” selgitas Tuusis.

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 22/08/2019 17:50:14

Lisa kommentaar