Küsitlus

Kui sageli pruugid võro või seto keelt?

Vilets tee ajab rekajuhtidel kopsu üle maksa, maanteeamet ei tee väljagi

Miks õgvendatakse Sõmerpalu–Nursi vahel kõige ohutumat kurvi, aga mitte ohtlikke, on rekajuhid nõutud. Foto: erakogu

Rekajuhid on aastaid vandunud kitsast ja kurvilist maanteelõiku Võrumaal Nursi ja Sõmerpalu vahel, kui ohtlikumate kurvide asemel otsustas maanteeamet õgvendada kõige leebema, läks rekameestel kops üle maksa.

„Sellel teelõigul on tee laius olematu ja tee kalletest ei hakka rääkima,” kaebas üks rekajuht LõunaLehele. „See ajab rooli taga lausa röökima. Sõmerpalust kuni raudteeülesõiduni on iga natukese aja tagant keegi kraavis. Kolm nädalat tagasi oli Läti auto koos käruga ümber kaldunud. Ja nüüd – tule taevas appi! Raudteest edasi, enne sõjaväe teeotsa on silt „Ohtliku lõigu eemaldamine”. See oli kõige süütum kurv üldse seal! Lai ja hea koht. Seal tehakse seda kurvi otsemaks. Tööd teostab küll TREV 2, aga käsk on kellegi turaka poolt vist antud.”
Rekamees lisas, et paljud juhid on sunnitud sealt sõitma, kuna see on otsetee suurte puidutööstuste juurde (Toftan ja Osula Graanul). „Juhid on väga vihased ja nördinud sellise lolluse peale. Kaasa arvatud ka naaberriigi Läti autojuhid," pahandas rekamees kehva teekvaliteedi peale.
Lisaks sõitis juunis samal teelõigul kraavi mootorrattur ja sai kõvasti vigastada.
Maanteeamet Lõuna teehoiuosakonna juhataja Tarmo Mõttus kommenteeris, et Sõmerpalu–Mustahamba teel (3,557.–9,502. km) on tänavu juba tehtud katte säilitamiseks pindamistööd ja on veel kavas (4,85.–5,13. km) kurvi õgvendada ja mahasõite ehitada.
„Seoses Nursipalu harjutusväljaku kasutamisega on liiklussagedus teel suurenenud,” nentis Tarmo Mõttus. „Ristmiku ümberehitamise eesmärk on teede lõikumiskoha vastavusse viimine tee projekteerimise normidega, mille kohaselt peab lõikumisnurk olema 70–90 kraadi, et tagada liiklusohutus.” Ristmiku all ongi mõeldu nn sõjaväe teeotsa ehk sissesõitu kaitseväe Nursipalu harjutusväljakule.
Tarmo Mõttus ei nõustunud hinnanguga, et teelõik oleks eriliselt liiklusohtlik. „Riigiteel 25 134 Sõmerpalu–Mustahamba on viimase 10 aasta jooksul toimunud kaks inimvigastustega liiklusõnnetust, 2013. ja 2019. aastal, ning viimase viie aasta jooksul on registreeritud üks varalise kahjuga liiklusõnnetus,” põhjendas ta. „Kõik liiklusõnnetused on toimunud erinevates kohtades.”
Lisaks märkis Mõttus, et maanteeametile teadaolevalt võib jaanipäeval juhtunud mootorrattaõnnetuse põhjuseks pidada tehnilist riket, mitte otseselt liikluskeskkonda.
„Oleme teadlikud, et viimastel aastatel on selle tee liikluskoormus raskeliikluse tõttu kasvanud, kuid sellegipoolest on koguarv väike (258 autot ööpäevas). Seetõttu ei ole lähiaastatel suuremaid ehitustöid kavas,” pani Tarmo Mõttus teemale punkti.

Ka remonditud tee ei pääse kriitikast
Kui Nursipalust läbi viiv tee saab roolikeerajatelt etteheiteid remontimata jätmise pärast, siis kriitikanooli jagub ka kohta, kus maanteeamet on tänavu ette võtnud kapitaalse taastusremondi. Nimelt sai uue katte Vana-Võru maantee ehk Postitee Vooreküla–Puskaru lõik (6,748.–24,158. km), lisaks kraavitati teeääred. Viimane tegevus ongi juhtide kriitikat pälvinud, ennekõike seetõttu, et ka see tee on kitsas ja käänuline.
Ihamaru kandis elav kodanik postitas möödunud nädala lõpus sotsiaalmeediasse foto katustpidi kraavis olevast autost ja märkis sapiselt, et see on juba teine kraavisõit nädala jooksul.
Tarmo Mõttusel oli ka sellele kriitikale vastus valmis: „Riigiteel oli vajalik katte taastusremont teha, sest olemasolev vana mustkate oli kitsas, kate liiklusohtlikult pragunenud ja ebatasane, katte servas olid sademeveest tingitud ohtlikud uhtumised ja pikiroopad. Kuna kahel pool muldkeha polnud sademevete ärajuhtimiseks kraave, oli katte lagunemine ja ebatasasused suurel määral tingitud kattekonstruktsioonide all olevast veest, talvel lõhkusid katet veest tingitud külmakerked.
Kraavid on vajalikud, et säilitada katte püsivust. Kaevatud ja puhastatud kraavid pole sügavad, vaid ühtlaselt kuni 70 cm sügavad, et juhtida ära vett kattelt ja kattealustest kihtidest. Uus pinnatud kate on 7 meetrit lai, mõlemas servas teekattemärgistus ehk äärejoon.”
Kahe kraavisõidu kohta sõnas Tarmo Mõttus: „Nimetatud kaks avariid on toimunud sirgetel lõikudel ja põhjused ei saa maanteeameti hinnangul olla liikluskeskkonnast tulenevad.”
Kohalikke rahuldab see seletus aga ainult osaliselt. „Kraavid on hädavajalikud, selle üle ei vaidlegi. Aga no teeperv enne kraavi peab ikka lai olema, et mahuks näiteks häda korral peatuma. Ma väidan, et lai ja tugev teeperv kaitseb teed meie vihmases kliimas paremini kui kitsuke riba, mis võib kergemini varisema hakata. Pildilt on ju näha, et kohe asfaldi servast algab kraaviperv,” kommenteeris sotsiaalmeedias üks kohalik naine.
 

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 17/10/2019 08:35:02

Lisa kommentaar