Küsitlus

Kui sageli pruugid võro või seto keelt?

Balti Apelli 25. aastapäeva tähistati ajalookonverentsiga

Tartu Linnamuuseumis peeti 23. augustil ajalooteemaline konverents, millega tähistati Balti Apelli 25 aastapäeva. Konverentsisaali lauda ehtisid kolme Balti riigi lipud.

Just nende riikide vabadusvõitlejate algatusel koostati veerand sajandi eest Tartus Mart Nikluse elamus märgukiri ÜRO-le, milles taotleti MRP pakti ja salaprotokollide avalikustamist, pakti õigustühiseks kuulutamist ja Eesti, Läti, Leedu iseseisvuse taastamist. "Kui me Tartus panime Mart Nikluse ja leedulaste Antanas Terleckase ja Julius Sausnauskasega kokku 4 leheküljelise pöördumise, siis oli meid toetamas 45 Baltimaade vabaduse eest seisjat. Neli eestlast, kuus lätlast ja 35 leedulast, keda üldsus pidas lollideks. 25 aasta eest oli meid 45 lolli, 15 aasta eest seisis Balti ketis üle kahe miljoni "lolli," juhtis konverentsi juhataja Enn Tarto kuulajate tähelepanu ajaloosündmustele, mille vastu veerandsaja eest tundis tõsist huvi KGB.

Konverentsil viibis neli meest, kelle allkirjad toetasid vabadusepüüet Tartust teele saadetud märgukirjal: Enn Tarto, Mart Niklus, Endel Ratas ja Antanas Terleckas. Viimane meenutas, kuidas ta sõitis 25 aasta eest Vilniusest rongiga Moskvasse, et sealsete vene toetajate vahendusel edastada kiri Läände.

"Allkirju me kõiki paberile ei kogunud. Lätlastelt olid nõusolekud pöördumise toetamiseks. Saatsime kirjad teele Moskva ja Soome kaudu. Antanas viis ühe kirja Moskvasse, kust see jõudis Andrei Zahharovi vahendusel lääne ajakirjanikeni. See oli ohtlik, sest viimastel hoidis julgeolek kõvasti silma peal. Teine kiri läks Tartust Stocholmi Soome kaudu teele laevagal Georg Ots 22. augustil 1979. a. Meie sõnumid jõudsid kohale Stockholmis elava Ants Kippari kaudu. 23. augusti õhtul kuulasin oma elukohas Tartus VEF-ist Ameerika Häält ja Vaba Euroopat, kus räägiti Balti Apellist," meenutas Enn Tarto.

Balti Apell oli ajastatud MRP 40 aastapäevale ja vabadusepüüet toetasid Vene intelligendid eesotsas Zahharoviga.

Kui Jüri Estam 1979. aasta oktoobris Münchenisse Vaba Euroopasse tööle asus, oli baltlaste kiri, mis meedia vahendusel Läänes vastukaja leidnud. "Nägin Balti Apelli dokumente, mis olid 35 mm filmidelt kopeeritud. Filmidena oli ohutum infot edastada. Tulin Eestisse 13 aasta eest 23. augusti õhtul. Kui ma õhtuse laevaga Soomest Tallinnasse jõudsin, polnud siin enam madinat, mida uskusin veel nägevat," sõnas Estam, kes naasis augustisündmuste järel kodumaale.

Konverentsil esinesid Enn Sarv, Enn Tarto, Antanas Terleckas, Jüri Estam, Mari-Ann Kelam, Tunne Kelam, Trivimi Velliste ja Pearu Kuusk. Neljast eestlasest, kes 25 aasta eest võitlesid Eesti vabaduse eest pole elavate seas Erik Udamit.

Kuulajate seas viibisid ka Ameerika Hääles töötanud Karl Laantee ning Austraalias elav Valdemar Vilder, kelle pikkadeks aastateks lahutas sünnimaast sõjajärgne pagulasepõlv.

Autor: Malle Elvet
Viimati muudetud: 07/07/2009 14:41:07

Lisa kommentaar