Küsitlus

Kui palju on plaanis kulutada raha jõulukinkidele?

Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva

Nutikaid maainimesi voolukatkestus väga ei räsinud

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Elektrikatkestuse tõttu viskasid kauplused suure osa toidukraamist ära, pildil haigutab tühjus Vastseliina Konsumi piimatoodete letis. Foto: erakogu

Pühapäeva pealelõunal kella 16 ringis jäi Võrumaa elektrita ning veel teisipäeva lõunaks ei olnud vool osas hajakülades tagasi ja mõnigi hakkas külmikule ajutist kodu otsima.

Võru valla Kiima küla (endine Orava vald) elanik Aino Suurmann ütles teisipäeva keskpäeval, et nii Kiima kui ka selle ümber paiknevates Luuska, Marga ja Madi külas ja teisteski ei ole elekter tagasi. „Lubati viie päeva pärast, sest liinid on kõik maas,” märkis ta ja lisas, et piirkonnas on elekter vaid Orava majades. Ta peab viis päeva vooluta elamist pikaks.
„Poeg Vendu elab Oraval, loodan, et ta saab minu toitu täis toidukirstu voolu taastamiseni enda elamisse võtta,” rääkis Suurmann. Ta ise ei riskivat toidukirstu kaantki avada, et sinna mitte sooja lasta. Maainimesena varub ta toidu tööpäevadel ega käi pühapäeviti toidupoes.
Tiia Kivesti elab Võõpsu külas Setomaa vallas. „Elame ilmselt õnnelikus kohas, sest Võõpsus ei läinud elekter üldse ära,” ütles ta. Kivesti ei jää enda sõnul maainimesena elektrikatkestuse tõttu kohe hätta, sest perel on kartul ja muu vajalik keldris ning köögis puuküttega pliit. Poes käivad nad kaks korda nädalas ning pühapäeviti on tavaliselt kodus.
Kui Kivesti esmaspäeva hommikul õue läks, nägi ta Räpina-Koidula maanteel murdunud puid, mida vaadates tekkis tal ohhoo-efekt, ning naine küsis endalt, et mis vahepeal on juhtunud.
Ave Maileht elab Mõnistes Rõuge vallas, kust on lõunanaabrite poole ehk Ape kesklinna ligi kolm kilomeetrit. „Kui vool pühapäeval kella 16 ringis ära läks ja ikka tagasi ei tulnud, sõitsime kolme tunni pärast Apesse joogivee järele, sest toitu oli meil külmikusse varutud,” rääkis Maileht. Sel ajal oli Apes tema sõnul piisavalt Eesti numbrimärgiga autosid. Apes said nad vaid sularahaga tasuda, sest kaardimakse ei töötanud ning vahetevahel kadus poodides sekunditeks ka elektrivalgus. Maileht lisas, et torm Vastse-Roosa piirkonna majadele liiga ei teinud, maas oli vaid kuivanud oksi.
Hästi läks neil majapidamistel, kuhu vool jõuab maasse paigaldatud kaablit mööda, üks sellistest on Kürsa-Peetri talu Sülgoja külas Räpina vallas. „Maa-alune kaabel toodi Sülgojalt meie ja paari naabertallu üle kümne aasta tagasi,” ütles Lea Raag, Kürsa-Peetri perenaine, ja lisas, et talus võib voolukatkestus tekkida siis, kui kõrgepingeliin saab kannatada.
Anne Uppin on Kõrtsijüri talu perenaine Kraavi külas Antsla vallas. „Talus oli vool ära tunni, kuid eemal asuvasse sigalasse tuli järgmise päeva hommikul elekter tagasi,” ütles ta. Hoopis suurema kahju põhjustas tema sõnul torm, mis viis loomalaudalt veerandi katusest koos konstruktsioonidega. Õnneks oli tegu lauda laoruumiga. Uppin hindas kahju vähemalt seitsme tuhande euro suuruseks.

Hooldekodud said hakkama, Piusa külastuskeskusel on probleeme

Vastseliina hooldekodu juhi abi Triinu Tiks ütles, et nad elasid voolukatkestuse hästi üle, seda enam, et hooldekodu oli isegi pikemaks katkestuseks valmistunud. Hooldekodu oli vooluta ligi kaheksa tundi. Majja tuli elekter tagasi veidi enne südaööd. Tiks ütles, et kui voolu ei oleks hommikuks tulnud, oleksid nad toidu gaasipliidil valmistanud, ja kui vool ei oleks ka lõunaks tulnud, oli hooldekodu valmis teisegi gaasipliidi muretsema, et mitmekäiguline lõuna saaks õigel ajal valmis.
„Joogivett hakkasime kohe peale voolu äraminekut varuma,” sõnas Tiks ja lisas, et majas on õnneks ka külmad ruumid, kus nad saavad toitu vähemalt 24 tundi hoida. Tiksi sõnul küsinud hoolealused ikka aeg-ajalt elektri tagasituleku kohta, kuid sellega asi ka piirdunud.
Ahja hooldekodu kokk Elve Haav ütles, et nende majas voolukatkestust õnneks ei olnud.
Piusa külastuskeskusel nii hästi ei läinud, sest ümbruses murdis torm puid ja elekter kadus. Voolu tagasisaamist ei riskinud juhataja Aino Suurmann üleeile prognoosidagi.
„Oktoobri viimasel päeval tuleb enam kui 80 õpilasega Loksa koolipere Harjumaalt Lõuna-Eestisse ekskursioonile,” märkis ta. Kui külastuskeskuses selleks ajaks voolu ei ole, ei saa nad tema sõnul külalistele kogu programmi näidata, sest tehnikat pole võimalik kasutada. Loksa koolipere ei saa ka sõitu ära jätta, sest nad külastavad Suurmanni teada ka teisi vaatamisväärseid paiku piirkonnas ning neil on bussid ammu tellitud.

Perenaised peavad toidu äraviskamist läbimõtlemata sammuks

Kõik küsitletud ütlesid nagu ühest suust, et poed ei oleks tohtinud kogu toitu ära visata, vaid leidma osalegi rakenduse. „Toidu äraviskamine näitas, et mitte kõik poed ei olnud valmis olukorraks, kus vool kaob veidi pikemaks ajaks,” ütles Kivesti ja lisas, et Võru linnas tuli ju vool samal päeval tagasi.
„Ei kujuta ette, kes kannab nende poodide kahju,” lausus Kivesti ja oletas, et äkki kaetakse tekkinud kahju hinnatõusuga.
Suurmanni sõnul pidanuks poed hommikuks hinnad alla laskma. „Nii kiiresti kõik toidud ju ei rikne, mul oli teisipäeva õhtupoolikuks vool 48 tundi ära ja olen ikka külmikus olnud toitu söönud,” lisas ta.
Tiks nimetas toidu äraviskamist raiskamiseks, kuid märkis siiski, et veterinaar- ja toiduameti nõuded võivad karmid olla. Maileht ei usu, et kogu äravisatud toit oli kõlbmatu: „Osale toiduainetele leidnuks tahtmise korral kindlasti rakendust.” Raag märkis, et soovi korral saanuks üht-teist koertele-kassidele loomade varjupaika saata.
Uppin nimetas toidu äraviskamist läbimõtlemata sammuks: „Mõistnuks neid, kui õues oleks olnud 30 soojakraadi, kuid olukorras, kus õues oli jahe ja vooluta poeruumid muutusid ka jahedamaks, oli toiduga tehtu inetu.”
Ta lisas, et võibolla piim tõesti ei kõlvanud järgmisel päeval juua, kuid kohupiim, hapukoor, jogurtid, pakendatud liha ja muud sobinuks ka järgmisel päeval kasutada. „Kas toidu äravisanud poodidel on nii suur kindlustus või saavad nad muudmoodi raha tagasi?” soovib Uppin teada.

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 01/11/2019 08:36:48

Lisa kommentaar