Küsitlus

Kas psüühiliste erivajadustega inimeste kodu sobib rahvarohkesse elamurajooni?

Ilm täna
Võru
-3°
Põlva
-4°
Otepää
-4°
Tartu
-4°
Antsla
-4°
Valga
-4°
Räpina
-3°
Tõrva
-4°
Võru
-1°
Põlva
-2°
Otepää
-2°
Tartu
-2°
Antsla
-2°
Valga
-2°
Räpina
-1°
Tõrva
-2°
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva

Puhkemetsa lageraiest šokeeritud inimesed: „Metsaülem valetas!”

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Tamara (vasakul) ja Elvi Rõigas ahastavad lagedaks raiutud kodumetsa pärast. Foto: Ülle Harju

Võru linna ääres, surnuaia ja Kubija paisjärve vahel võttis RMK möödunud nädalal metsa maha, šokeeritud pensionärid anusid harvesterijuhti puid säästma, sekkuma pidi RMK esindaja. Üleeile sai LõunaLeht 62 allkirjaga protestiavalduse Kubija metsa mahavõtmise vastu, allkirjade kogumine jätkub.

„Peaaegu lagedaks võtsid, Laane tänava äärde jätsid mõned puud püsti!” ahastasid Männiku tänaval elavad Tamara Rõigas (81) ja tema õde Elvi (80). „Kitsekesed, linnud, siilid – mis neist saab?!”
„Ütlesin harvesterijuhile, et Aarekene, olge armuline puudele, et meil on siin nii palju loomi! Tal oli ka kahju. Ütles, et tema saab kõige rohkem sõimata, aga teeb ainult tööd,” rääkis Tamara. „Inimesed lähevad mööda, nutavad! See oli nii rikas mets, mustikaid ja pohli täis!”
Kui prouad reedel harvesterijuhti südant sulatasid, astus ligi RMK Kagu regiooni varumisjuht Rein Kivioja. „Ta ütles harvesterijuhile: ära lase ennast ära rääkida,” väitis Tamara, kes enda sõnul selle peale veel eraldi haavus. Nimelt tundis ta, et RMK on kohalikke loodusesõpru osava hämamisega tillist tõmmanud. Nimelt kaasas RMK vormiliselt raieplaanidesse ka kohalikud, kes aga infosulu ja keerujutu tõttu said aru, et metsa ainult harvendatakse.
Tamara ja Elvi olid ühed vähestest, kes sai teada 22. mail korraldatud RMK kaasamiskoosolekust. RMK Võrumaa metsaülem Agu Palo kinnitas LõunaLehele, et tegi kõik, et info leviks: saatis teated nii linna- kui vallavalitsusele, spordikoolile ja metsaga piirneva kümne kinnistu omanikele, lisaks avaldas RMK kodulehel.
Paraku selgus, et kiri läks välja 7. mail, mõned päevad pärast linna- ja vallalehele materjali saatmise tähtaega. Masstiraažis postkastidesse jõudnud lehtedesse seega info ei jõudnud. Võru vald pani küll teate üles kodulehele, kuid see jäi silma vaid üksikutele. Kubija metsas teeb trenni palju spordihuvilisi, info kaasamiskoosolekust ei jõudnud ka neid koondavatesse sotsiaalmeediagruppidesse. Nii tuligi platsi vaid käputäis inimesi. „Meie kahekesi, üks abielupaar, üks õpetaja, veel üks naaber ja üks tundmatu mees, lugesid prouad Rõigased ette.
„Kõigepealt ütles Agu Palo, et näed, inimesed ei tulnud kohale, aga ise ta ei saatnud ju infot ajakirjandusele!” märkis Elvi. „Ütles, et mõned puud võetakse ära, valgus- või mis raie see oligi. Rohkem mitte midagi. Siis läksime metsa ja ta ütles kohe Laane tänava ääres: no need jämedamad puud võite jätta, märkige need ära sinise kriidiga.”
„Siis nad ütlesid, et mitukümmend puud jääb püsti, aga nad ei öelnud, kui suurele territooriumile,” lisas Tamara. „Mingit näidist ei näidatud, tavainimesele arusaadavalt ei selgitatud. Saime aru, et see on selline valikuline raie, harvendus, nagu ikka on tehtud. Lageraiest ei olnud juttu! Kui oleks öeldud, et võetakse lagedaks, oleksin kohe vastu olnud!”
Kas kehva arusaamise põhjuseks olid vanad pead? Paraku mitte. SA Võru Spordikeskus juhataja Rein Reitalu ütles, et kaasamiskoosolekul osales ka keskuse esindaja. Tema jutust ja saadetud koosolekuprotokollist lageraieohtu ei kumanud. „Jäi neutraalne mulje, s.t metsa majandatakse-uuendatakse järk-järgult, ilma lageraieta,” kommenteeris Rein Reitalu.

Tõde selgus siis, kui enam midagi teha polnud
Pärast tormi hakkas harvester metsas tööle. „Teisipäeval vaatasin, et issand, tagant on kõik lage, aga meie mets on alles,” seletas mööda jalutanud Tamara. „Mõtlesin, et hea küll, meiepoolne (Kubija paisjärve poolne – ÜH) ots jääb alles.”
Raietöid jälginud metsaülem astus talle ligi. „Küsis, et mis lahti on,” seletas Tamara. „Ütles, et pole midagi hullu, teil on siin avarust, päike hakkab paistma... ja et „aga teie mets jääb siin alles”. Naeruse näoga, nii sooja inimese näoga! Ja tegi käega sellise suure kaare...”
Reedel aga tabas vanainimesi šokk, kui nad nägid, et harvester võtab maha puid peaaegu nende aia taga. Nad helistasid tulutult looduskaitseametnikele, siis jooksid metsa. Neile tuli vastu Rein Kivimäe. „Ta ütles, et võtame ainult surnud puud ja need, mis on vajalikud võtta. Valetas!” pahandas Elvi ja näitas raiesmikul mitmetes virnades terveid ilusaid männipalke.

Milline jutt kodanikud ära hanitas?
Millest tekkis inimestel illusioon, et Kubija mets jääb kõnealuses kohas umbes selliseks nagu haigla juures?
RMK jagas sellist teavet: „Arvestades metsade piirnevust tiheasustus- ja puhkealaga, plaanime metsade uuendamiseks teostada valdavalt turberaiet (aegjärkne raie), et vana metsa turbe all välja kasvatada noor metsapõlv. Aegjärkse raie esimese järguga raiutakse puistust välja väheväärtuslik alusmets, teise rinde puud ja esimese rinde puude arvust 50%, et luua sobilikud valgustingimused vana metsa all noore metsapõlve tekkeks. Peale raiet teostatakse maapinna mineraliseerimine metsauuenduse loodusliku tekke soodustamiseks. Laane tänavaga piirneval kahel metsaeraldisel ja rolleriraja ääres eraldisel on vajalik teostada turberaie viimane järk, et tagada valgustingimused vana metsa all sirgunud noorele metsapõlvele.”
Siia ongi koer maetud. Jutt turberaiest kõlab turvaliselt, kuid tavakodanikud pole kursis metsandusterminitega ega tea, et see tähendab ikkagi peatset lageraiet ehk nagu Agu Palo LõunaLehele kenasti selgitas: „Aegjärkse raie viimane järk on lageraie, et vana metsa turbe all kasvav noor mets saaks valguse kätte ja kasvama hakata. See ongi püsimetsamajandus, millest viimasel ajal palju räägitakse.”
Agu Palo väitis LõunaLehele, et kõik raied on teostatud vastavalt protokollis kirjeldatud kokkulepetele. „Kodanikud said omale armsad puud välja valida ja ära tähistada ning need on ka raie käigus säilinud. Minule teadaolevalt on hiljem tekkinud rahulolematus ainult ühe elamu kodanike poolt, kes ise samuti koosolekul osalesid. Üks murelik kodanik takistas oluliselt harvesterijuhi tööd ja et asi ei muutuks ohtlikuks, oli RMK varumisjuht Rein Kivioja sunnitud sekkuma,” selgitas ta. „Pigem on esialgne tagasiside Laane tänava kodanikelt: lõpuks ometi hakkab ka meie õue päike paistma.”
„Valetab, sajakordselt!” põrutas selle jutu peale Elvi Rõigas. „Rääkisime veel üle nendega, kes koosolekul käisid,” märkis Tamara. „Nad ütlesid, et lageraiest ei olnud sõnagagi juttu!” Vihased prouad kogusid ööpäevaga 62 allkirja protestiavaldusele RMK tehtud raie vastu, teiste seas andsid allkirja näitleja Marje Metsur ja kunstnik Aivar Rumvolt. „Vastaseid on veel palju rohkem, nii ruttu ei saanud kõiki kätte,” kinnitasid pensionärid.
Murelikud on ka omavalitsusjuhid, kellele tuli Kubija metsas toimuv samuti üllatusena. Võru linnapea Anti Allas tundis esialgu nii suurt muret, et leidis kiirete asjatoimetuste juurest mahti olukorraga tutvuma minna. Ta tegi seda Agu Palo selgituste saatel ja sõnastas kommentaari metsaülema käest saadud infole tuginedes: „Suures plaanis on RMK Agu Palo eestvõtmisel eriala soovituslikke metoodikaid kasutades puhkemetsa majandamas. On ju RMK varasemalt omal initsiatiivil selle metsa puhkemetsana arvele võtnud. Mõistlik oleks oma valdkonna head spetsialisti kuulata, koos temaga see ala läbi jalutada ja kohapeal selgitusi kuulata. Tegin seda ja ainus, milles minul Agu Paluga arvamused lahknesid, oli see, et teede ja radade äärde võiks jätta rohkem säilitamisele kuuluvaid puid, et emotsionaalselt oleks seda tegevust kergem taluda. Paraku puudel on oma iga ja kui me tahame, et ka 20 aasta pärast oleks sellel alal esteetiline puhkemets, siis päris raiumata ka jätta ei saa. Hea näide samaliigilisest tööst on Kubija rolleriraja piirkonnas, kus seda tehti 2013. aastal ja kus nüüd on sirgumas tihe, erinevas vanuses noortest puudest koosnev mets.”
„Puhkemetsas tundub valgustusraie parem lahendus kui lageraie,” kommenteeris Võru vallavanem Kalmer Puusepp. „Linnalähedast puhkemetsa meil nii palju ka ei ole, mistõttu vajaks linna ja valla koostöös laiemat arutelu, milline metsa majandamise viis puhkemetsa jaoks parim oleks.”
Arutelu on veel võimalik teha enne, kui RMK kogu piirkonna lagedaks raiub. Nimelt seisab kaasamiskoosoleku protokollis: „Kubja-Kose-Meegomäe puhkealal (üldpindala 186 ha) on kõigile avalikuks kasutamiseks olevad riigimetsad suures osas jõudnud vanusesse, kus neid on vaja uuendada. Kokku on nimetatud puhkealal 100 ha puistuid, mille vanus on enam kui 100 aastat.”

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 11/11/2019 08:15:34

Lisa kommentaar