Küsitlus

Mis on plaanis teha Eesti Vabariigi 102. aastapäeval?

Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva

Külavanemaid võidakse tasapisi valima hakata

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Valga vallas on aktiivsete külade poolest tuntud Taheva kant, pildil on Taheva kandi küladepäev 2017. aastal. Foto: Monika Rogenbaum

Nii Võru kui ka Valga vallas võeti läinud aasta lõpul vastu külavanema statuut, millega muu hulgas täpsustuvad külavanema õigused ja kohustused.

Külaelanikud tervitasid külavanema statuudi vastuvõtmist. „Statuut annab külavanematele kindlustunde,” sõnas Aino Suurmann, Kiima küla elanik Orava kandist Võru vallast. Ta lisas, et praegu neil külavanemat ei ole, kuid tema vajalikkusest on juttu olnud.
Kiima naaberkülas Vivvas, kust Petserisse on alla kümne kilomeetri, elav Meelis Aianurm ütles, et ka neil ei ole külavanemat. „Oleme mõelnud, et mõttekas on mitme väikese küla peale üks külavanem valida,” lausus ta. Tema meelest võiks nende kandis külavanema viie-kuue küla peale valida.
Aianurm meenutas, et läinud suvel oli Vivva küla elanike kokkusaamine, kus jutuajamiste käigus sündiski külavanema valimise mõte. „Külavanema valimine võtab aega, sest inimestega tuleb enne kõik läbi arutada, seda enam, et piirkonda on ka uusi elanikke tulnud,” rääkis Aianurm, kes on ka Võru vallavolikogu liige. Ta lisas, et statuudi kirjapanemisel oli neil eeskujuks Vastseliina vallas 2004. aastal vastu võetud külavanema statuut.
Sama kinnitas ka Eva Heliste, kes on Vastseliina kandi Voki piirkonnas asuva nelja küla vanem 11. aastat. „Kaks viimast aastat, valdade liitumise järel, olen külavanem mitteametlikult, sest inimesed on harjunud probleemidele lahenduse leidmiseks minu poole pöörduma,” rääkis ta ja lisas, et on koos nelja küla aktiivsete elanikega elus hoidnud talgute ja rahvakalendriürituste tähistamise tava.
„Tuginedes Võru valla külavanema statuudile, on Voki piirkonna küladel taas õigus omale ametlik esindaja valida,” rõõmustas Heliste. Ta loodab, et külad ja piirkonnad, kus seni külavanema valimise peale ei ole mõeldud, saavad vastuvõetud statuudist innustust ja valivad enda seast piirkonnale eestvedaja.
Heliste märkis, et kuigi statuudi aluseks võeti endise Vastseliina valla statuut, tehti sellesse muudatusi. „2004. aastal Vastseliinas vastu võetud külavanema statuudi muutmisega soovisime külavanema kohustusi veidi vähendada, sest ta teeb ju vabatahtlikult oma kodukandi arenguks erinevaid töid, ning sedagi, et külavanem peaks leidma toetust nii kogukonnast kui ka vallast,” kõneles ta.
Võru vallavolikogu esimees Georg Ruuda nimetas statuudi vastuvõtmist sammuks õiges suunas. „Külavanem on ka kontaktisik, kellelt saab vallavalitsus informatsiooni,” sõnas ta ja lisas, et statuut võimaldab aktiivsetel külaelanikel omale vanema valida, kuid see võtab aega.
Ruuda sõnul on liitunud Võru vallas 182 küla. „Külavanemad olid vaid endises Vastseliina vallas, Võru, Lasva ja Sõmerpalu vallas olid aktiivsed need piirkonnad, kus külaselts oli aktiivne,” märkis ta.

Taheva ja Lüllemäe külal on arengukava

Valga vallas on samuti läinud aasta lõpust külavanema statuut, mille valmiskirjutamisele kulus volikogu liikme Monika Rogenbaumi sõnul kaks aastat.
„Külavanema statuudi olemasolust on informatsiooni jagatud ja nüüd tuleb elanikel aktiivsust üles näidata,” ütles ta. Harglas toimub tema sõnul 16. jaanuaril kogukonna koosolek, kus üks teemasid on külavanemate valimisega seonduv.
Endise Taheva valla juht Rogenbaum vedas piirkonnas ka külaelu ja teeb seda siiani, olles Taheva valla külade seltsi juhatuse liige. Tema sõnul on ootused külavanemale suured, kuid teisalt on töö vabatahtlik ja tasustamata. „Loodan, et külavanema tööd siiski mingis osas tasustatakse,” sõnas ta.
Külavanem on nii kogukonnasisese info levitaja kui ka vallale sõnumite edastaja, küla kõneisik, kellel on volitused küla nimel sõna võtta, ettepanekuid teha, küsimusi tõstatada. Samuti on ta üks küla arengu eestvedaja. „Külavanem koordineerib ideaalis küla arengukava koostamist ja ülevaatamist,” lisas Rogenbaum. Ta märkis, et külavanema ameti võtjal peab kodukoha arendamiseks olema suur motivatsioon, kuna peab oma aega sellesse panustama. Teisalt, kogukonnas saab tööjaotuses kokku leppida.
Rogenbaum usub, et külavanemaid hakatakse valima, kuid alguses veel vähe. „Kui valitud on eeskujuks, teevad omavahel koostööd, genereerivad uusi ideid, järgnevad ka passiivsemad piirkonnad,” on ta optimistlik.
„Tundub, et valla aktiivsemad kodanikeühendused tegutsevad Taheva ja Karula piirkonnas,” sõnas Rogenbaum. Ta täpsustas, et Taheva piirkonna külad on koostanud küladele arengukava ning seda kirjutatakse ka Lüllemäe kandis. Valla teised külad ei ole Rogenbaumi sõnul seda tööd alustanud, kuid ta loodab, et ka mujal hakatakse seda tegema.
„Maakonnas paistavad aktiivsuse ja pealehakkamisega silma Puka ja Taagepera kandi inimesed,” märkis Valga volikogu liige Rogenbaum. Väikeste külade puhul peab ta mõistlikuks vanema valimist mitme küla peale, kuid see peab inimestele vastuvõetav olema.
Ka päris pisikesed küladel võib kaasarääkimise tahe olla, näiteks Taheva piirkonnas tegutsevad käsikäes Tsirgumäe ja Sooblase küla, Hargla ja Kalliküla, samuti pisikesed külad koos Koikkülaga. „Kui inimestele nii sobib, siis jäägugi nii,” ütles Rogenbaum.

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 16/01/2020 08:37:44

Lisa kommentaar