Küsitlus
Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva

Kuidas muuta omavaheline suhtekeskkond turvalisemaks?

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Reet Ladva. Foto: erakogu

Võrus toimus hariv ja müütemurdev koolitus „Hooliv kool: taastava õiguse meetodite rakendamine koolis“.

Lähtepunktiks uuringutele toetuv tõdemus – inimese motivatsiooni ei saa positiivselt mõjutada karistuse abil. Miks me siis ikkagi seda järjekindlalt teeme? Mis on alternatiiviks? Need küsimused said koolitusel vastuse.
Koolitusel osalejad Võru- ja Põlva maakonnast said kuue täispika koolituspäeva jooksul harjutada mittekaristuslikke sekkumisviise ebakohase käitumisega kokkupuutumisel. Koolis on tihtipeale vaja läbi viia mõjus vestlus õpilasega, et ta muudaks oma käitumist sobivaks endale ja teistele. „Sellistest vestlustest pole ju mingit kasu“, tahaks lugeja nüüd öelda. Jah, ei ole kasu, kui vestlus jääb nn. tavakõneluse tasemele ja algab küsimusega: „Miks sa seda tegid!!!“ Oskamatu vestluse läbiviimise puhul läheb õpilane kaitsesse ja pole lootustki, et ta oma käitumise ajendeid ja tagajärgi mõistaks, rääkimata sellest, et tal tekiks siiras soov tegu heastada.
Tavaliselt jäävad sellises vestluses olulised sammud tegemata ja need kohad vajasid ka koolitusel korduvat treenimist: õpilase tunnete peegeldamine, tema vajaduste ja positiivse kavatsuse kokkuvõtlik ümbersõnastamine, paljude lahenduste genereerimine vastutuse võtmise toetuseks. Kuid koolitusvilju hakkasid osalejad kohe praktilises elus peale esimest moodulit maitsma. Konflikti puhul on tavaarusaamaks, et süüdlast tuleb karistada ja ohvrit lohutada. Ka see pöördus pea peale, sest süüdlase karistamine võtab väga suure osa tähelepanust ja tegevuse ajast ning kannatanule jääb seda vähe või üldse mitte. Taastava õiguse mõtteviisi puhul ei otsita süüdlast ega keskenduta karistusele, vaid tähelepanu on teo tegijal, sellel, milline mõju või kahju teo tagajärkel tekkis ja selle heastamisel. Oluline on enne ebameeldivat juhtumit oleva olukorra taastamine, kus suhe oli korras ja kahju polnud veel tekkinud. Sellist mõtteviisi on meil vaja just koolis, sest õpilased viibivad seal pikka aega koos ning kogukondades, kus inimesed elavad kaua üksteise kõrval. Konflikti ja kahju vahendaja võimaldab kahjutekitajal (mitte süüdlasel!) ja kannatanul (mitte ohvril!) ühise laua taga kokku saada ja kõigile sobiv lahendus leida.
Taastava õiguse meetodite rakendamine eeldab, et nende õppimise ajal on palju tehtud tööd enda arusaamade ja hoiakutega. Lisaks veel head kaasaegsed suhtlemisoskused nagu aktiivne kuulamine, selge eneseväljendus, hinnanguvaba kirjeldamine. Selleks kulubki kuus koolituspäeva. Üllatav oli erinevaid situatsioone harjutades ja läbi mängides omal nahal tunda, kui kergendav on leida lahendus, mis ei keskendu karistamisele. Kursusel osalejad on seda ka oma tegevuses praktiliselt juba edukalt rakendanud.
Koolitusel oli võimalus täiendada oma inimeseksolemise võimet: olla eneseteadlik ja hea eneseregulatsiooniga, empaatiline ja aktsepteeriv, oma piiride eest seisev. Sai teadvustatud ka tõkestavaid suhtlemisviise, näiteks miks ei tasu kaaslasele öelda: „Tubli, sa saad hakkama!“ või „Nii hull see asi ka pole!“ või „Võta rahulikult!“? Sellise lohutuse asemel saame üksteisele anda palju paremat tuge.
Igatahes pärast koolitust on tõesti võimalik nii ellu kui ka konfliktidesse rahulikumalt suhtuda ja neid mõjutada. Üks koolitusel osalejatest kommenteeris: „Olen nüüd õnnelikum inimene!“
Koolituse viis läbi Avatud Meele Instituut (SA Omanäolise Kooli Arenduskeskus).
Koolitust rahastas Euroopa Liidu Sotsiaalfond. Taastava õiguse kohta loe lähemalt www.ami.ee.

 

Autor: Reet Ladva, Räpina ühisgümnaasiumi eesti keele õpetaja
Viimati muudetud: 13/02/2020 08:45:49

Lisa kommentaar