Küsitlus

Kui sageli tellid endale kauba pakiautomaati?

Ilm täna
Võru
15°
Põlva
15°
Otepää
16°
Tartu
18°
Antsla
15°
Valga
15°
Räpina
16°
Tõrva
15°
Võru
20°
Põlva
21°
Otepää
21°
Tartu
22°
Antsla
20°
Valga
21°
Räpina
21°
Tõrva
21°
Võru
24°
Põlva
24°
Otepää
24°
Tartu
24°
Antsla
24°
Valga
25°
Räpina
25°
Tõrva
25°

Vabariigi aastapäev kolm päeva jutti

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

Kuigi tähistame vabariigi aastapäeva 24. veebruaril, võiks seda rahus kolm päeva järjest teha. Ja oma enda vabast riigist on üldse põhjust rohkem rõõmu tunda.
Veebruarisündmused 102 aastat tagasi näitasid eestlaste tarkust. Suutsime saavutada rahvusliku kokkuleppe ning kasutada ära lühikest ajaakent iseseisvuse väljakuulutamiseks. Mis seejuures eriti oluline - me olime rahvana selleks hetkeks valmis.
Vähemalt kord aastas tasub vaadata otsa meie iseseisvusmanifestile. Lugeda, millistele väärtustele on Eesti riik rajatud ja millisena nägid seda riigi loojad. Ma olen püüdnud ikka ja jälle kujutada ette Juhan Kukke istumas kirjutusalaua taga, ees tühi paber, kuhu peab saama kirja Eesti iseseisvusmanifest. Mis peaks olema kirjas ühe riigi sünnidokumendis? Mida rõhutada? Seejuures riskisid Eesti riigi loojad oma eluga. Üks verine okupatsioonivõim taandus itta, teine oli läänest kohe asemele tulemas. Ei olnud mingit kindlust, et see oma riik ka tegelikult sünnib. Aga neil meestel oli usk, et ime nimega Eesti Vabariik on võimalik.
Ja tõepoolest, veebruaris võiks tähistada vabariigi aastapäeva kolm päeva jutti. Loeti ju iseseisvusmanifest esimest korda ette Pärnu Endla teatri vana hoone rõdult 1918. aasta 23. veebruari õhtul. Järgmisel päeval astus Tallinnas ametisse Konstantin Pätsi juhitud Eesti esimene ajutine valitsus ning manifest kleebiti tänavapostidele. 25. veebruaril hommikul loeti reaalkooli trepilt manifest esimest korda ette tallinlastele ning heisati Pika Hermanni torni sinimustvalge lipp. Nii et kõik need päevad meie riigi sünniloos on väga olulised ja väärt tähistamist.
Ajalugu oli toona Eesti poolt. Kuigi veebruaris algas Saksa okupatsioon, varises Saksamaa sama aasta novembris sõjas kokku ning võim läks taas Eestis ajutise valitsuse kätte. Ime sai reaalsuseks, seda tuli aga veel Vabadussõjas kaitsta.
Kuigi me kaotasime 1940. aastal iseseisvuse, oleme nüüdseks saanud ligi 30 aastat elada taas iseseisvas Eestis. Järgmisel aastal saab öelda, selja taha jäänud 102 aastast on vabadusaastaid olnud okupatsiooniaastatest rohkem. Meile on antud ühe inimea jooksul kaks korda võimalus oma riiki üles ehitada. Meil on tõeliselt vedanud. On ju palju suuremaid rahvaid, kes jätkuvalt iseseisvusest unistavad.
Mulle meeldis president Kersti Kaljulaidi Eesti Rahva Muuseumis Eesti 100 lõpupeol peetud kõne, kus riigipea rõhutas, et me ei peaks nüüd enam igat iseseisvusaastat eraldi lugema. Nagu rahvad, kel on sajandeid olnud oma riik. Tundkem iseolemisest rohkem rõõmu, uskudes, et Eesti püsib igavesti. Ja samas hoides ja luues seda riiki iga päev. Üheskoos.
Elagu Eesti!

 

Autor: Jaak Juske, Riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liige
Viimati muudetud: 20/02/2020 06:20:27

Lisa kommentaar


Fatal error: Uncaught Error: Call to a member function get_total_time() on bool in /data05/virt4608/domeenid/www.lounaleht.ee/htdocs/index.php:247 Stack trace: #0 {main} thrown in /data05/virt4608/domeenid/www.lounaleht.ee/htdocs/index.php on line 247