Küsitlus
Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva

Eesti metsapoliitika vajab suunamuutust

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

21. märtsil kell 12 tuleb Tallinnas Vabaduse väljakul ühismeeleavaldus “Päästame Eesti metsad!”, mille eesmärgiks on nõuda senise metsapoliitika muutmist, edastasid meeleavalduse korraldajad eesotsas loodusgiidi Liina Steinbergiga.

„Aastate jooksul on teadlased, kodanikuühendused, huvigrupid ja Riigikontroll osutanud sellele, et Eesti metsi majandatakse viisil, mis ohustab looduse elurikkust, riivab inimeste õiglustunnet ja vähendab meie tulevast heaolu,” seisab meeleavalduse üleskutses.

Mida meeleavaldajad soovivad saavutada:

1. Mets on kodu, mitte põld
Selle manifesti ja ühismeeleavaldusega 21. märtsil tahame teha kuuldavamaks ka nende inimeste hääle, kes soovivad säilitada kodulähedasi kogukonnametsi, kaitsta vanu loodusmetsi, vääriselupaiku ja rohekoridore, hoida elurikkust ja muistseid pühapaiku, saada abi metsa ravitoimest, korjata marju, seeni ja ravimtaimi, käia mööda matka- ja terviseradu ning nautida metsavaikust.

2. Lageraietele ja metsamasinatele rangemad piirangud
Eesti metsapoliitikas tehtud otsuste tagajärjel on lageraietest ja rasketest metsamasinatest saanud metsade majandamise peamine meetod. Selle tulemusel lõhutakse ära pinnas ja alustaimestik, hävib lugematul hulgal putukaid ja pisiimetajaid. Loomad ja linnud kaotavad kodupaiga. Rikutud saab veerežiim. Järjest soojemad talved ja külmumata pinnas võimendavad probleeme veelgi.

3. Raiemahu vähendamine jätkusuutlikule tasemele
Eesti metsade mitmekesisus, elurikkus ja kultuuriline väärtus on ohus, kuna metsanduses domineerib raiemaht, mitte lisaväärtuse loomine. Märkimisväärne osa meie väärtuslikest metsadest läheb lõpuks välismaale kütteks.
Stockholmi Keskkonnainstituudi (SEI) raporti kohaselt ei tohiks raiemaht Eestis ületada 8 miljonit tihumeetrit aastas. Kuna oleme juba aastaid üle selle piiri oma laste ja lastelaste arvelt ette raiunud, tuleks meil nii neile kui ka loodusele tehtud kahju korvamiseks viia maht alla 8 miljoni tihumeetri aastas. Juba praegu toimuvad suuremahulised raied ka kaitsealadel ja piiranguvööndites.

4. Metsarahu kõikidesse metsadesse
Praegu kehtib metsarahu 15. aprillist 15. juunini ainult riigimetsas ja sedagi osaliselt. Intensiivsed lageraied pole küll lubatud, aga hädapäraseid metsa- ja raietöid võib siiski teha.

5. Eesti metsanduse juhtimise tulevik
Võttes arvesse kõikjal maailmas tehtavaid pingutusi kliima- ja elurikkuse kaitse valdkonnas, sh Euroopa Liidu rohelist kokkulepet ja siin manifestis mainitud riigisiseseid eesmärke, on vaja muuta Eesti praegune metsanduse juhtimise süsteem kitsa ringi põhisest laiapõhjaliseks ning panna see möödapääsmatute muutustega kohanema, vanadest dogmadest loobuma, uuenema ning kõikide sidusrühmadega avatult ja tõeliselt kaasavalt koostööd tegema.
Ajal, mil maailmas on kiirenenud kuues massiline liikide väljasuremine, peab uuendatud RMK olema majandamise asemel metsa kaitsest lähtuv asutus – RMK 2.0 ehk Riigi Metsa Kaitsekeskus.

Ühismeeleavalduse manifest ja seda toetavad organisatsioonid: savetheforest.ee.
Ühismeeleavaldusel esinevad muusikud: Lenna Kuurmaa, Tõnis Mägi, Hanna-Liina Võsa, Mick Pedaja, Karl Madis jt. Kõnelevad: Peeter Laurits, Liina Steinberg, Mariell Jüssi, Anna Hints jt.

 

Autor: Päästame Eesti Metsad MTÜ
Viimati muudetud: 05/03/2020 07:21:19

Lisa kommentaar