Küsitlus

Kuidas kaitsed end uue koroonalaine eest?

Ilm täna
Võru
15°
Põlva
15°
Otepää
15°
Tartu
15°
Antsla
14°
Valga
15°
Räpina
17°
Tõrva
16°
Võru
18°
Põlva
18°
Otepää
17°
Tartu
18°
Antsla
18°
Valga
19°
Räpina
16°
Tõrva
18°
Võru
16°
Põlva
17°
Otepää
17°
Tartu
18°
Antsla
17°
Valga
17°
Räpina
18°
Tõrva
18°

Vana maamaja taastamine vajab kannatlikkust ja asjalikku nõu

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Kui näiteks vundament on katki või maapind on tõusnud nii palju, et seda pole nähagi, on vana maja taastamistöid palju raskem teha. Sel 150-aastasel majal vajab vundament osalt väljakaevamist. Foto: Vidrik Võsoberg

Just praegu käivad paljud maaeluhuvilised endale suvitamiseks või isegi aasta ringi elamiseks vanu talumajapidamisi otsimas. Värsked kohaomanikud seisavad aga silmitsi küsimustega: kust ja kuidas alustada päevinäinud hoone elamiskõlblikumaks kõpitsemist ja mida peab sealjuures arvestama? Aegsasti tasub arvestada, et vana maamaja taastamine on aeganõudev ja alati ei tasu seda tööd ette võttagi. Targasti toimivad need, kes enne vana majapidamise ostmist kutsuvad kohale asjatundja maja seisukorra hindamiseks, sest siis ei pea hiljem ebaõnnestunud ostu järel endale tuhka peale raputama.

Vana talumaja renoveerimiseks läheb aastaid, kui seda peamiselt ise teha ja veel õhukese rahakotiga. Rait Käär alustas Sõmerpalu kandis asuva päranduseks saadud Tammetaadi talu taastamist kümme aastat tagasi.

„Peamised ehitustööd tegime abikaasa Rebekaga, isa, äi ja mõned sõbrad tulid vahel appi,” rääkis Olustvere teenindus- ja maamajanduskoolist veidi ehitusteadmisi saanud Käär.

Renoveerimistööde alustamise ajaks oli 1923. aastal ehitatud majast alles vaid karp, mille alumisi palke õnneks vahetama ei pidanud, sest need olid ligi poolsada aastat tagasi vahetatud ja korralikud.
„Kõige raskemaid töid oli kaks: seinte sirgeksajamine ja vanade palkide sisse uute aknaavade lõikamine,” meenutas Käär. Ta märkis, et vaid kahe töölõigu tegemiseks on pere kutsunud asjatundja: elektritöödeks ja ahju ladumiseks.

Tänavuseks on maja lõplikult valmis, kuid pere on sees elanud ajast, kui see oli juba võimalik. Kaks aastat tagasi võttis peremees laenu, sest majale sooviti ka teine korrus ehitada.

„Maja renoveerimisele kulus sama palju raha, kui läheks uue ehitamiseks, kuid kümme aastat tagasi ei olnud uue ehitamiseks nii palju rahalisi võimalusi,” kõneles ta. Kuid üks asi on maja taastamise juures veel oluline: ehitustööd peavad meeldima. Käär tunnistas, et temale ehitamine meeldib.

Abi internetist
Rait Käär ütles, et praktilist ehitusnõu sai ta isalt ja äialt, internetist uuris teavet kasutatavate ehitusmaterjalide kohta.

Deivi Org, kunstnikunimega Monica del Norte, elab Räpina vallas Sülgoja külas Tamme talus. Elumaja on tema sõnul registreeritud 1913. aastal.

Org leidis Tamme talu müügikuulutuse internetist, kui ta elas veel Andaluusias Hispaanias. „Mul oli 2004. aastal üliedukas näitus ja korraga tekkinud sularaha oli vaja tulevikku küündivalt paigutada,” märkis ta. Tema sõnul oli siis talu hind Eestis vaid 10% sellest, mis tulnuks Hispaanias maksta.

„Ma ei olnud varem Räpinas käinud, ema käis kohal ja soovitas [talu] ära osta,” sõnas ta.

Oru varasemad ehitusteadmised pärinesid vanaisalt, seejärel kunstikoolist, kus ta õppis puidu eriala. „Ehitusalast nõu hangin internetist ja küsin paljudelt, kuid tihti on soovitused vastandlikud, mis tähendab, et pean ennast asjaga kurssi viima, siis ei lähe ükski töö untsu,” rääkis Org.

Ka lähiminevikus valminud maamaju on tulnud renoveerida.

Kuido Kasak elab Võrumaal Rõuge vallas oma majas, mis valmis vanematel vana talukoha maa-alale 1993. aastal. Vett toodi aastaid kaevust ja kasutati kuivkäimlat. Nüüd on majas vesi ja kuivkäimla on minevik.

„Internetist uurisin, millist materjali milliste tööde juures kasutada,” märkis Kasak ja täpsustas, et sai internetist sanitaartehniliste tööde tegemise ja selles töös kasutatavate materjalide kohta kasulikku teavet. „Nendeks töödeks on ka kindlad reeglid,” sõnas ta.

Kasak lisas siiski, et kõigi tööde tarvis internetis teavet ei olnud, nagu näiteks kuidaspidi tuleb terrassilaudu paigaldada. Kui terrass juba tehtud, selgus jutuajamisel tuttava ehitajaga, et ta oli tööde teostamiseks leidnud ise õige variandi.

„Uurin internetist alati teavet mitmest foorumist, kuid tööd tegema asudes lähenen sellele ka loominguliselt,” ütles disaineri haridusega Kasak.

Väikefirma aitab remondiga

Kel aega napib, saab töid väikefirmalt tellida. Väike Valga ehitusfirma, osaühing Agroehitus on peamiselt spetsialiseerunud maamajade kordategemisele Valga-, Võru-, Põlva- ja Tartumaal. Huvilisi on tekkinud Pärnumaaltki. „Meie peamised kliendid ongi maamajade taastajad,” ütles Tõnu Lember, firma töödejuhataja. Ta lisas, et väikesemahuliste tööde tellijatele sobibki väikefirmast töid tellida.

Esmalt käib firma esindaja kohal ja teeb kindlaks, kui palju tööd on vaja teha ja kui palju kulub selleks ehitusmaterjali. Viimase võtab firma väike ehitusbrigaad tööd tegema minnes kaasa.

Lember ütles, et vanade maamajade taastamisel on olulisemaks tööks alumiste palkide vahetamine, sest need on aastakümnetega mädanenud. „Asendame need vastavalt omaniku soovile kas immutatud palkide või plokkidega,” selgitas ta. Praegugi on firmal käsil ühe maja alumiste palkide vahetus endise Taheva valla territooriumil.

Teine oluline töö on katuste vahetamine. Ühed majaomanikud soovivad plekk-katust, kes aga eterniidiga harjunud, eelistavad viimast, seda enam, et praegune eterniit on asbestivaba.

Kolmas töö, mida firmalt tellitakse, on maamajade fassaadide kordategemine.

Lember märkis, et ühtegi tööd neil ümber teha ei ole tulnud, küll aga jätkata eelmise töötegija lõpetamata tööd.

„Vanu maamaju soovitakse rohkem koduks taastada, vähemal määral suvekoduks,” lausus Tõnu Lember.

Väikesest vallast saab ka veidi nõu
Kanepi valla ehitusspetsialist Peep Potter ütles, et järjest rohkem taastatakse vanu talukohti ning nende taastajad pöörduvad valda erineva sisuga nõu saamiseks.

Valla ehitusspetsialistilt saavad taastajad vastused nii talu taastamisega seotud juriidilistele küsimustele kui ka infot ehitustööde tegijate kohta. Mõned vana maja värsked omanikud on huvitunud ka toetuste saamise võimalustest.

„Soovijatele jagame võimalusel ka teavet hoonete taastamise kohta, nagu kuidas mädanenud palke vahetada, kuidas uut katust panna,” rääkis Potter. Ta lisas, et vallamajast saavad soovijad võimalusel kaasa ka juhendi, kus kirjas palju kasulikku teavet vanade hoonete taastamisest.

Vahel on õhukese rahakotiga värsked omanikud hakanud ise hoonet taastama ja nii on ikka juhtunud, et mõni töö tuleb hiljem ümber teha.

„Vanadel majadel on põranda tuulutuseks augud vundamendis, kuid mõni taastaja on need kinni pannud, kui on laudade alla pannud kergkruusa ja nii on põrand hakanud õhu läbijooksu puudumisel mädanema,” tõi Potter näite.

Ta tunnistas, et Kanepi vallas on vanu, renoveerimata talumaju jäänud järele väga vähe, kuna neid on aasta-aastalt rohkem korda tehtud. „Talukoha ostjatel on Kanepi vallaga mingi seos, kas on siin varem elanud vanavanemad või teised lähisugulased,” sõnas Potter. Ta lisas, et oma osa soovist omada Kanepis kodu on ka asukohal, sest siit on kiire ja hea ühendus Tartu, Võru, Põlva ja Otepääga.

Vanaajamajast saab asjalikku nõu
MTÜ Vanaajamaja on Põlvamaal tegutsenud üle 20 aasta. Vanaajamaja juhatuse liige Ragner Lõbu ütles, et enne kui nad teisi nõustama ja koolitama hakkasid, õpiti ise.

„Üle viie aasta oleme maamajadega seotud huvilistele nõu andnud ja neid koolitanud,” ütles Lõbu. Ta lisas, et huvilisi lisandub kogu aeg. Firma spetsialistid on omavahel maakonnad ära jaotanud ehk kes millisesse maakonda maamaju üle vaatama sõidab.

„Läinud nädalavahetusel oli minu postkastis neli kirja sooviga tulla maamaja üle vaatama,” ütles Lõbu, kes uurib maamajade seisukorda Põlvamaal.

„Hindame, kas inimesel üldse tasub maja juures midagi tegema hakata, sest kui maja on seisukorras, kus ühe palgi ümber tuleb kümneid uusi panna, on mõttekas sellisel hoonel lasta oma teed minna,” rääkis Lõbu.

Ta rõhutas, et vana maja juures on kolm olulist asja: vundament, seinad ja katus, „kui need on rahuldavas või heas seisus, on ülejäänud töid tunduvalt lihtsam teostada”. Kui näiteks vundament on katki või maapind on tõusnud nii palju, et seda pole nähagi, on töid palju raskem teha.

Lõbu sõnul on vanade majade taastamise juures väga oluline tööde järjekord: „Esmalt tuleb olulised konstruktsioonid, nagu vundament ja katus, korda teha, alles siis muud tööd.” Paraku alustavad mõned omanikud sisetöödest.

„Kellel huvi vana maja ikkagi taastada, kuid raha napib, peab maja lagunemise peatamiseks hädalisemad tööd, nagu katuse ja vundamendi kordategemine, ära tegema,” soovitas Lõbu.

Kes aga soovib ise taastada, need käivad MTÜ Vanaajamaja korraldatavatel kursustel. MTÜ on koostanud vastava õppematerjali, mis Lõbu sõnul on eelkõige neile, kes lasevad maja teistel renoveerida.

Kellel napib ehitusteadmisi, kuid on soov vana maja osta, neil tasub igal juhul Vanaajamajaga ühendust võtta. „Räägime inimesele kohapeal nii, nagu asjad maja juures parajasti on,” lausus Lõbu.

 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 21/05/2020 09:50:53

Lisa kommentaar


Fatal error: Uncaught Error: Call to a member function get_total_time() on bool in /data05/virt4608/domeenid/www.lounaleht.ee/htdocs/index.php:247 Stack trace: #0 {main} thrown in /data05/virt4608/domeenid/www.lounaleht.ee/htdocs/index.php on line 247