Küsitlus

Kui sageli tellid endale kauba pakiautomaati?

Ilm täna
Võru
13°
Põlva
12°
Otepää
13°
Tartu
13°
Antsla
13°
Valga
13°
Räpina
11°
Tõrva
12°
Võru
18°
Põlva
18°
Otepää
19°
Tartu
20°
Antsla
18°
Valga
19°
Räpina
17°
Tõrva
18°
Võru
19°
Põlva
21°
Otepää
20°
Tartu
22°
Antsla
19°
Valga
21°
Räpina
21°
Tõrva
21°

ANNELI OTT: taaskäivitamise kava aitab meid kriisist läbi

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

Taasiseseisvunud Eesti suurim tsiviilkriis on tänaseks suuresti seljatatud, kuid see ei tähenda, et ka kogu koroonaviirusest tingitud negatiivne mõju oleks möödas. Majanduskriis annab endast selgelt märku, koputades järjest tugevamini uksele. Algamas on uus ajajärk, mis paneb proovile riigi toimetuleku kriisi mõjudega ja inimeste heaolu.

Eesti saab toetuda Euroopa liidule
Meie ees on väljakutse, kuidas tagada majanduse toimimine ja kasvule pööramine, et inimesed näeksid võimalikult vähe koondamisteateid ning ettevõtjad ei peaks kuulutama välja pankrotte. See on täna peamine küsimus, mille peame leidma kiired ja jätkusuutlikud meetmed. Riigi ja siin elavate inimeste heaolu peab olema prioriteet ja arvestades kriisi sügavust, ei saa me siin tegutseda omapäi.

Koroonaviirusest tingitud negatiivsete majandusmõjudega seisavad silmitsi kõik maailma riigid. Paljude jaoks on tegemist tõsise väljakutsega, sest eelmisest, kümnendi taha jäävast kriisist, ei ole suudetud veel lõplikult välja tulla. Euroopa liidu majanduse taaskäivitamise kava meetmed pakuvad ühte võimalust, et kukkumine oleks võimalikult pehme. Sest kukkumine tuleb ja selles osas pole kellelgi vastupidiseid illusioone.

Eesti pole selles kriisis üksi. Meie selja taga seisab Euroopa liit. Liidu eesmärk on olla koos nii heas kui ka halvas. Seetõttu oli oluline üheskoos mõelda, kuidas tulla koroonakriisist välja veelgi tugevamana. Selleks vajame aga erakordselt suurt koostöötahet ning solidaarsust. Eelmine majanduskriis õpetas, et pikaajalise surutise ja tööpuuduse järsu kasvu vältimiseks tuleb majandust stimuleerida – edukad olid need riigid, kes kasutasid laenuraha investeeringuteks ning ei läinud puhtalt kärpimise teed. Meie majandus on teiste liikmesriikidega seotud, mistõttu sõltub meie käekäik ka teistest Euroopa liidu riikidest, kes on meile olulised partnerid.

Taaskäivitamise kava aitab viia Eesti heaolu uuele tasemele
Juba aprillis tuli komisjon välja 540 miljardi euro suuruse paketiga, et Euroopa inimestele ja majandusele kiirkorras tuge pakkuda. Samuti muudeti eelarve ja riigiabi reegleid oluliselt paindlikumaks, et aidata liikmesriikidel olukorda kiiresti stabiliseerida. Näiteks kiitis komisjon heaks Eesti poolt antavad riigiabikavad 75,5 miljoni euro mahus, et toetada ettevõtteid koroonaviiruse puhangu ajal. Uue ja jätkusuutliku kasvu saavutamiseks on aga vaja veelgi enamat.

Euroopa komisjon kiitis mai lõpus heaks majanduse taastamise plaani kogumahuga 1,85 triljonit eurot. Sellest 750 miljardit on planeeritud uuest, kriisi tagajärgedega võitlemiseks loodud majanduse taastamise vahendist NextGenerationEU ning ülejäänud 1,1 triljonit moodustab tugevdatud ELi eelarve järgmiseks seitsmeks aastaks. Suurem osa, 500 miljardit eurot, majanduse taastamise vahenditest on kavas liikmesriikidele anda toetustena ja 250 miljardit laenudena.

Eestile eraldatav osa suureneks selle tulemusena järgmisel liidu eelarveperioodil 3,3 miljardi euro võrra. See on rohkem kui pool sellest summast, mis meil on kasutada käimasoleval eelarveperioodil. Samuti kasvab Ida-Virumaa jaoks tähtsa õiglase ülemineku fondi abi Eestile peaaegu kuus korda! Koos Eesti riigi omaosalusega tähendab see sellele piirkonnale 1,3 miljardi euro suurust toetust.

Lisavahendeid peab kasutama targalt
Olulisem summast on selle raha eesmärk – finantseerida tegevusi, mis teevad Euroopa konkurentsivõimelisemaks ning tugevamaks. Komisjoni väljapakutud taastekaval on kaks suurt temaatilist prioriteeti: rohelepe ja digitaalsem Euroopa. Samas on jäetud liikmesriikidele suhteliselt vabad käed eesmärkide saavutamiseks. Eesti jaoks on see võimalus toetada elamute renoveerimist, taastuvenergia arengut, aga see on ka võimalus meie ülikoolidel anda oma panus uute tehnoloogiate arendamisel nagu vesinik, süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine. Samuti on meil palju pakkuda Euroopale digitaalsema ühiskonna saavutamiseks.

Kliimaeesmärgid on endiselt prioriteet, võiksime astuda veelgi jõulisema sammu rohelisema planeedi suunas ning suurendama taastuvenergia osakaalu Eesti energiatarbimises. Selleks tuleb muu hulgas soodustada tuuleenergia, päikeseenergia või bioenergia kasutuselevõttu hoonete puhul.

Samuti saame lisarahastuse toel viia e-teenused ja riigi IT-lahendused uuele tasemele, muutes teenused võimalikult „nähtamatuks“ ja proaktiivseks. Tervishoiuvaldkonnas soovime luua kaasaegse e-tervise platvormi, kuhu lisanduvad geeniuuringute andmed ja kasutaja soovi korral nutiseadmete poolt kogutud andmed. E-tervise lahenduste rõhk peab olema haiguste ennetamisel – kasutaja saab kutseid uuringutele ning infot potentsiaalsete terviseprobleemide kohta.

Euroopa ideaal on alati inspireerinud optimistlikku ja usku paremasse tulevikku. Kuigi seda ideaali on igast küljest testitud ja meid tabanud viirusepuhang teeb seda erakordsel viisil, loodan, et suudame seda usku hoida. Peame leida Euroopa liidu põhimõtteid järgivad ja tuleviku ees vastutustundlikud lahendused täiendavate rahaliste vahendite kasutamiseks euroliidu majanduse kiireks taaskäivitamiseks. Seisame silmitsi suure väljakutsega, kuid nimetame seda arenguprotsessiks, mida targalt kasutades saame tagada turvalise tuleviku ka edaspidi.

 

 

Autor: ANNELI OTT, Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees, Keskerakond
Viimati muudetud: 18/06/2020 07:58:48

Lisa kommentaar


Fatal error: Uncaught Error: Call to a member function get_total_time() on bool in /data05/virt4608/domeenid/www.lounaleht.ee/htdocs/index.php:247 Stack trace: #0 {main} thrown in /data05/virt4608/domeenid/www.lounaleht.ee/htdocs/index.php on line 247