Päästjad harjutasid veekogul hätta sattunud inimeste aitamist

Foto: Andrus Karpson

Möödunud reedel võis Põlvamaal Leevakul Võhandu jõe ääres paatide sidumisala juures näha mitut päästeautot. Muretsemiseks polnud põhjust, midagi ehmatavat ei olnud juhtunud. Räpina ja Põlva päästekomandod viisid läbi oma iganädalast õppust. Eelmise nädala õppuste teema oli pinnaltpäästmine.

Pinnaltpäästmist harjutatakse selleks, et päästjatel säiliks vilumus veekogul hätta sattunud inimesi veest välja tuua. 25 aastat päästjana töötanud Räpina komando meeskonnavanem Aivar Lemsalu rääkis, et päästjad teevad igal nädalal erinevaid harjutusi. Nädala teema oli pinnaltpääste ning iga meeskond harjutas kõik teemad läbi. Põlvast oli reedel kohal neli meest, Räpinast kolm meest ning üks naine – Mari Plaado on terves Eestis praegu ainuke kutseline naispäästja. „Tänavu lõpetas Mari ka kõrgkooli – sisekaitse akadeemia. Tubli!” kiitis meeskonnavanem.

Päästjad ajasid selga kuivülikonnad, saabastele pandi peale lestad, et vees parem edasi liikuda oleks. Osad päästjad kandsid korkveste, teised nn paukveste. Need on sellised vestid, mis vajadusel kas nöörist tõmmates või torust puhudes õhku täis lastakse. Kaks meeskonnaliiget mängisid kannatanute rolli, et teised saaksid läbi harjutada kõik päästmisvõtted. Meeskonnavanem ja Räpina päästjad tutvustasid erinevalt pinnaltpääste vorme ja atribuute: teleskooppäästeritva, viskeliini, hansalauda (päästelaud) ja päästerõngaga päästmist. Harjutati ka ridva ja viskeliini täpset viskamist. Ilusa ilmaga oli lust vee peal oskusi treenida.

Nädal varem läbiti keemiakoolitus, kus harjutati keemiamahuti lekkest põhjustatud reostuse likvideerimist ja käru alla jäänud inimese päästmist.

Räpina komandol on ka naftareostuse võimekus, Lõuna-Eestist on selline võimekus veel vaid Tartu päästekomandol, nendega koos tehakse õppusi Emajõel, kus üheskoos harjutatakse naftareostuse likvideerimist ja vabatahtlike juhendamist antud olukorras.
 

 

Autor: LL
Viimati muudetud: 16/07/2020 09:53:18