Foto on illustreeriv. Foto: LL arhiiv

Läinud kuu lõpul toimunud toidukao ja toidujäätmete teadlikkuse päeval märgiti, et kõige rohkem raiskavad toitu meie pered, aastas 25 000 tonni. Läinud sajandi keskel sündinud on kodust kaasa saanud austuse toidu vastu ja oskuse ökonoomselt majandada. Toidupankade abil päästetakse aastas sadu tuhandeid tonne toitu, mis muidu jõuaks prügisse. Suur konkurents jaekettide vahel võib olla üks põhjusi, miks nii palju toitu raisku läheb.

Võrulanna Maie on sündinud 1942. aastal maal. Räpina vallas elav Liidia on temast paar aastat noorem. Mõlemad ütlesid nagu ühest suust, et neil on toidukadu olematu, sest ostavad just niipalju toiduaineid, kui ära söövad. Maie vanematekodus ei raisatud midagi ning toitu austati. See oli aeg, kus raha oli vähe, nagu ka toiduaineid poodides. Ta sai austuse toidu vastu ja oskuse sellega säästlikult ümber käia vanematelt kaasa.

Liidial on kass ja koer, kes vähese ülejäägi ära söövad ja ka selle, mis kogemata ostetud. „Mõni aeg tagasi ostsin paki viinereid, mis üldse ei maitsenud. Neis nappis liha, kuid oli palju muud, eelkõige maitseaineid,” rääkis Liidia. Tema sõnul võiks kõik ersatstoiduained tootmata jääda, sest see oleks üks võimalus toidu raiskamist piirata.

Maie märkis, et paraku hindavad ketipoed Võrus väga visalt realiseerimistähtaja lõpule liginevaid toiduaineid alla ja sedagi vaid 30%, mitte 50%. „Kui hommikul poes leian letilt 200-grammise juustupaki, kus „parim enne” järel on sama päeva kuupäev, kuid hind on poole odavam, ostan selle ära,” sõnas ta.

Nelja lapse ema Aili Võrust käib toidupoodides nimekirjaga. Kuivaineid, nagu riisi, suhkrut, jahu, samuti õli, ostab ta korra kuus. „Kui liha ja hakkliha jääb üle, panen sügavkülma järgmiseks toidukorraks,” lausus Aili, kelle peres ei lähe midagi raisku. „„Parim enne” sildiga toiduained tarvitame kiiresti ära,” ütles ta ja lisas, et paraku on paljud kaupmehed allahindlusega kitsid. „Normaalne on, et kaup, mille realiseerimistähtaeg lõpeb järgmisel päeval, on eelmisel päeval poole odavam, kuid igas poes see nii ei ole.”

Põlva valla sotsiaalosakonna juhatajale Helen Metsmale tundub, et pigem ostab osa inimesi toitu reaalsest vajadusest rohkem. „Oleme jõudnud heaoluühiskonda, kus kõike soovitut saab vabalt osta ning toidutootjate vähesuse üle ei saa ka kurta,” tõdes ta.

Realiseerimisaja ületanud toidust osa annetavad poed toidupangale, ülejäänud leiab tee ilmselt prügikasti.

Toidupangad päästavad sadu tonne toitu
Kaheksandat aastat Valga toidupanga eesotsas olev Teresa Sale ütles, et nad saavad toitu linna kahest poest: Selverist ja Rimist. Olulisemad toiduained on leib ja sai, aeg-ajalt saab Rimist makarone ja ökotooteid, viimaseid ilmselt sellepärast, et inimesed ei jaksa neid kalli hinna tõttu osta. Selverist saab vahel puu- ja köögivilja.

„Märtsist, kui algas koroona, kasvas toidupangalt abi saajate hulk järsult kahekordseks ja ei ole siiani vähenenud,” rääkis Sale. Ta oletas, et osal valgamaalastel on väikesed palgad ja puuduvad ka toiduvarud ning sellest tulenevalt ei suudeta kriisiajal kaua vastu pidada. Valga toidupanga kaudu saab abi 170–180 leibkonda ehk 960 inimest Valga vallast. Mullu päästis Valga toidupank 77 tonni toitu.

Võru toidupanga koordinaator Ove Palo ütles, et nende kaudu saab iga kuu toidupaki 250 leibkonda maakonnast. Koroona tulekuga kasvas ka neil veidi abisaajate arv.

Metsma märkis, et nad on viinud toidupakke ka neile Põlvamaa inimestele, kes ei ole abi küsinud, kuid kelle sissetulek on väike.

„Käesoleva aasta üheksa kuuga oleme jaganud poodidest saadud 42 tonni toitu, sellest 11 tonni on piimatooteid, pea sama palju lihatooteid ja ligi 13 tonni leiba-saia,” rääkis Palo.

Võru toidupank kogub toiduaineid neljast poest: Selverist, mõlemast Rimist ja Maksimarketist. Viimane annetab toidupangale kõige rohkem kaupa.

Võrumaal on tänavu üheksa kuuga jagatud 67 tonni toidukaupu, selle hulgas on viis tonni leiba-saia, mis on Eesti Leivatööstusest Tartust toodud, samuti üksikannetajatelt saadud toiduained.

Valga toidupanga kaudu päästetud toidust tuli poodidest ja neis korraldatud kogumispäevade kaudu vaid kolm tonni toitu, lõviosa toodi Tartust ja Tallinnast.

Sale toob iga nädal kaks korda leiba Tartust ning kaks korda kuus leiba-saia, kondiitritooteid, puu- ja köögivilju Tallinna poodidest.

Toidu raiskamist saab vähendada
Sale sõnul aitab toidu raiskamist vähendada kaks asja: toidu kogumise konteineri paigutamine tiheda asustusega kohtadesse, nagu kortermajade piirkonda, ning ketipoodide kohapealse poe töötajate, eelkõige kaupluse juhataja suhtumine toidu päästmisse.

„Kui inimesed on ostnud paki hapukoort või paki jogurtit ja leiavad need külmikust ajal, kui need ei ole veel aegunud, saavad nad kauba vastavasse konteinerisse viia,” kõneles Sale ja täpsustas, et konteineri avamise õigus võiks olla kas sotsiaaltöötajal või kodutute varjupaiga juhatajal. Nii jõuab kodudes ülearune toit abivajajateni.

Ta tunnistas, et alguses võib toidukonteineriga toimetamine konarlikult minna, nagu oli ka prügi sortimise algus, kuid praegu sorteerivad paljud prügi.

„Minu praktika ütleb, et ketipoodide juhtkond kaugel võib mida iganes lubada, kuid kui linnades asuvate kaupluste töötajad ja juhataja on toidu raiskamise vähendamisest huvitatud, nad seda ka teevad, annetades toidupangale,” rääkis Sale.

Palo märkis, et Võru toidupank plaanib samuti peredelt toidu kogumist. „Soovime toidu päästmise riiulid panna mitmete ühingute ruumidesse, nagu pensionäride päevakeskusse ja mujale.” Palo sõnul on Facebookis alguse saanud kogukonnaprojekt „Võru toidupääste“, mille kaudu saavad inimesed oma ülejäänud aiasaadused ja muu anda vajajatele.

Rimi: kõik toidupoed vähendavad mahakandmist
„Praegu ei ole Eestis ilmselt ühtegi poodi, kus ei vähendataks toidu mahakandmist, sest müümata kaup on ärifirmale reaalne kulu, mille vähendamine on äriliselt kasulik,” märkis Katrin Bats, ASi Rimi Eesti Food vastutustundliku ettevõtluse juht.

Batsi sõnul on Rimi investeerinud nutikasse tellimissüsteemi, mis aitab eelnevate kogumuste põhjal uusi tellimusi üha täpsemalt teha. Rimi on vähendanud hilisteks tundideks valmistoidu pakkumiste vastuvõtmist. Suuremas koguses poodi jäävat kaupa hinnatakse alla, mis üle jääb, annetatakse toidupangale.

Batsi sõnul jõuab sissetulev kaup kiiresti poeriiulitele, mis on aidanud oluliselt vähendada mahakandmist. Digitaalne lahendus aitab kaubad, mille säilivusaeg hakkab lõppema, kiiresti üles leida ja siis alla hinnata. Allahindlusprotsent sõltub tootegrupist ja laojäägist, väiksema jäägi korral on allahindlus väiksem.

„Võimalik, et suur konkurents jaekettide vahel on üks põhjusi, miks toidu raiskamine on suur. Ostjatel on palju valikuid, mis teeb poele täpsete koguste prognoosimise väga raskeks, sest mida vähem valikuid, seda suurema tõenäosusega tuleb ostja samasse poodi tagasi ja prognoosimine oleks täpsem,” edastas Bats.

Ta tunnustas toidupanka, mille esindajatega on Rimi poed loomisest saati koostööd teinud. „Oluline on, et poodide töötajad aduksid, miks annetamisega tegeleda,” märkis Bats ja täpsustas, et annetamine aitab päästa nii toitu kui ka inimesi.

Rimi soovib 2025. aastaks vähendada toidu raiskamist poole võrra.

Maximast ei saa täpseid vastuseid
Maxima Eesti turunduse ja avalike suhete juht Janne Laik vabandas, et ei saanud kiire aja tõttu vastata kõigile küsimustele, nagu kui palju läheb aastas nende poodides toitu raisku ja mida pood saab teha, et järjest vähem läheks toitu raisku.

„Aeguva kauba kogust on raske välja tuua, sest see varieerub,” märkis Laik. Ta lisas, et need on pigem marginaalsed, sest Maxima Eesti on oma logistikaahela ja kaupluste varustamise ümber korraldanud nii, et ülejäävat kaupa ei tekiks või tekiks minimaalselt.

Ta lisas, et aegunud kaubad tuleb vastavalt kehtivatele reeglitele utiliseerida ja seda nad ka teevad.

„Maxima ja toidupank teevad koostööd kolm aastat, osaleme toidupanga korraldatud toidu kogumise päevadel, teavitame päevast inimesi ja annetame kaua säilivaid toiduaineid,” edastas Laik.

 

 

 

 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 08/10/2020 10:10:42