Kui kuues Eestist Krimmi eesti keelt õpetama läinud õpetaja, Moostes kasvanud 23-aastane Tiina Rekand leitsakulisel augusti hilisõhtul Krasnodarkasse jõudis, olid küla 145. aastapäeva pidustused juba alanud.

Suurepärase lennuilma kiuste maandus Eestist Krimmi lennanud Boeing, millega Tiina Rekand oma uude töökohta sõitis, ennelõuna asemel Simferoopoli aerodroomil öö hakul. Reis viibis lennuki pistelise turvakontrolli tõttu.

"Mind ja telefilmi operaatorit Vahur Laiapead ootas Krimmi Eesti Kultuuriseltsi esinaine Meeri Nikolskaja, kes tuli koos autoroolis olnud Boris Katšaloviga mulle vastu otse Krasnodarka küla pidustustelt. Oli olnud väga kuum päev, ööselgi võttis naha märjaks," vahendas Tiina oma esmamuljeid lõunamaisest Krimmist.

Esimesteks öödeks seadis ta end sisse valgeks võõbatud Eesti Tares. Esimesel varahommikul tervitas teda akna taga steppi minev lehmakari – kohalik idüll.

Tiina kohalejõudmise ajal oli külas rohkesti külalisi, nii krimmieestlaste kogukonnast kui ka Eestist saabunuid. "Esmatutvus külaga algas aastapäevapuhustel kultuurisündmustel. Järgmisel päeval sõitsin koos Krimmi-Eesti Tugiseltsi rahvaga Jevpatooriasse, kus on liivane rand. Tegin seal senini ainukese lühikese mõnusa supluse Mustas meres," nentis Tiina.

Järgmised päevad kulusid tal oma elamise sisseseadmiseks Krasnodarka Eesti seltsi esinaise Rita Kadilkina majas, kus on elanud Eestist Krimmi tööle läinud õpetajad varemgi. "Kui käisin poodides ostul ja purssisin kehvalt vene keelt, teati kohe, et olen uus õpetaja. Kohalikus lehes oli mu piltki olnud."

Eesti kooli taassünd Krimmis Aleksandrovka keskkoolis algas 2002/2003. õppeaastal. Üha väheneva eesti keele oskusega eestimaiste juurtega peredele Krimmis õpetavad nüüd eesti keelt Eestist vabatahtlikena tulnud õpetajad. Nende töölepingud sõlmib Eesti Instituut, palka maksab Eesti Teadus- ja Haridusministeerium.

Uute kogemuste otsinguil

Oma viimase nädala kodus oldud sõidud tegi Tiina Rekand Tartus pruugitud oranžil 21 käiguga jalgrattal, mille kinkis talle tema ülemus Postimehe Tallinna uudiste toimetusest Küllike Rooväli, või õe Kristiina tumepunase autoga.

"Rattasõit on harjumus lapsepõlvest, kui elasin ja käisin Moostes põhikoolis. Sündisin Terepi külas. Mul on vanem õde, lasteaiaõpetaja Kristiina ja reklaami alal töötav vanem vend Rasmus. Bussijuhina töötanud isa on surnud. Peale põhikooli õppisin Tartu Descartes´i lütseumis," jutustas suhtlemisaldis mustapäine Tiina Krimmi sõidu eel.

"Olen sõitnud neli rattarallit ja kolm maratoni. Kuulun koos õe, venna ja sõpradega sportliku elulaadiga tiimi "Jõuluks koju". Liigun meeleldi rattaga, olen ka rattaga Tartust Moostesse sõitnud," rääkis Tiina oma sportlikest harjumustest. Gümnaasiumi ajal Tartus sai temast ühenduse "Ei alkoholile" ja narkovastase MTÜ Juvente aktiivne liige. Noortelaagrid ja kohtumised inimestega äratasid temas huvi ajakirjanduse eriala vastu.

"Tasulisse õppesse polnud Tartus võimalik minna. Sain sisse telekommunikatsiooni erialale TTÜ-sse, kuid õppetöö alguses tunnetasin, et see pole see. Mulle meeldib väga lugeda, valisin õppimiseks eesti keele." Nii läks Tiina Rekand 2003. a sügisel Tallinna Ülikooli eesti keelt õppima. Õpingute ajal teenis ta raha lapsehoidjana, koristajana, andis eratunde, oli Postimehe suvereporter.

2006 bakalauruseõppe lõpetanud ja magistriõppesse pääsenud Tiinat ahvatles uus kogemus. Ta kandideeris liikumises "Euroopa noored" projektijuhi kohale Rootsi Örebrosse. Esimesed kogemused vabatahtlikuna töötamiseks ja hea keelepraktika sai Tiina aastasest tööst rootsi noortega.

Kui Postimehe Tallinna toimetuse uudiste reporterina töötanud Rekand märkas kevadel pressiteadet, et otsitakse eesti keele õpetajat Riiga ja Krasnodarkasse, otsustas ta kandideerida. "Soovisin Krimmi. See võimalus tundus põnev. Seepärast lähen, et olen noor ja tahan saada uusi elukogemusi. Mu suhtluskeelteks on eesti, inglise, rootsi, veidi ka vene ja prantsuse keel. Rootsi keel sai selgeks Rootsis töötades."

"Olen näinud elu heaoluühiskonnas, nüüd paelus elu nägemine endises NLi riigis, pealegi saan töötada oma õpitud erialal," sai soov teistsugust elu näha Tiina valikul määravaks.

Ööpott, läkiläki ja reisikiri

"Mu reisikotis on ka kingitus, karusnahast läkiläki. Varem Krasnodarkas olnud õpetajannad jagasid mind teele saates ohtralt näpunäiteid. Panin kotti ka mitu pakki kohvi, head kohvi olevat seal raske saada. Oma pihlakakäevõru võtan raudselt kaasa," rääkis Tiina reisi eel.

Krimmi äralennu eel ostis Tiina veel uhiuue digifotoka Canon ja pimedate õhtute tarvis asise taskulambi. Reisipaunas leidsid koha käsitööks vajalikud lõngakerad ja mullu suvel Viljandi folgilt, kus Tiina müüs Salvesti suppi, ostetud Indoneesia konnapill ja parmupill.

"Tuhlasin emakodus raamaturiiulil. Üllatuseks vaatas sealt vastu 1958. a pärit reisiraamat "Krimmi reisid". Loen seda juba Krimmis olles." Tiina eelkäijad soovitasid stepikülla kaasa võtta ka oma ööpoti.

Hääbuv eesti keel

Aleksandrovka keskkool, kus õpib 300 õpilast ja õpetajaid on 30, jääb Krasnodarka külast 3 km kaugusele. Esimestel päevadel jahmatas Tiinat, et koolimajas polegi harjumuspäraseid WCsid, on kloorihaisused kabiinid, kus poti asemel põrandas auk. Veekraanid pesuruumis tõrkusid ja internetiühendust ei saanud. Vägev kontrast heaoluriigi Rootsi ja Krimmi Autonoomse Vabariigi vahel.

Kooliaeg algas kuuma päikese all ülipiduliku rivistusega. Eestlannast õpetaja ajas selleks puhuks pükste asemel seeliku selga ja sõitis bussiga kooli. Värvikirevad kleidid, suured juukselehvikud ja tutid, õhetavad tüdrukud-poisid kandsid õpetajatele lopsakaid lillekimpe. Loosungid, hümnid, direktriss Irina Suprun luges arvukaid telegramme, esimesena Ukraina presidendilt.

"Eesti keele õppimine on koolis vabatahtlik. Mul on 15 koolitundi nädalas. Huvi eesti keele õppimise vastu on õpilastel parasjagu nagu on. Vahel tullakse innukalt tundi, siis jälle hiilitakse eemale. Kokku õpib eesti keelt 21 eesti juurtega noort, neist vaid üks poiss," on Tiina mures loiuvõitu keelehuvi pärast. "Huvitav on see Eesti Tares käib minu juures eesti keelt õppimas kaks noort naist, kelle mehed on eesti juurtega. Naised on hakkajamad."

Mitmed emakeelt hästi rääkinud inimesed olid eakad ja lahkusid tänavu siitilmast. Segaperedes räägitakse vene keelt.

Tänavu kooliteed alustanud 18 lapsest ei õpi ükski eesti keelt. TEA värvikat kukeaabitsat loeb Tiina eesti keele klassis kolme teise klassi tüdrukuga.

Tiina tunnistab, et mõnel päeval ei tule keeletundi ükski laps, puudumisi on ka haiguste tõttu. Keegi oli teinud krutskit ja viinud ära esmalt ühe poole, teisel päeval teise poole eesti keele klassi ukse käepidemest. Riukamees jäi tabamata, ukselink leiti üles.

Mõned vanema klassi neiud käivad Tiina juures keeletunnis ka Eesti Tares. Pühapäeviti asjatab Tiina tares, kus korraldab kultuuriüritusi nii väikestele kui suurtele. Esmalt tegi ta tares aga perestroikat: meisterdas uutele raamatutele sinistest lauajuppidest riiuleid, toppis makrofleksiga kinni hiireaugud.

Õpetajanna sõtkus kooli ja kodu vahet sinise Saljudiga, mille operaator Laiapea Krimmis ostis. "Kolmel kilomeetril sirgel teel kooli sõiduks kulub tuuletu ilmaga lagedas stepis 15 minutit. Enamasti on vastutuul. Tagasiteel on tõus ja tihti on stepituultega raske rinda pista," naudib Tiina igapäevast rattasõitu.

Äikese ja sügisvihmadega mahutab ta end pisikesse bussi, mis külast kooli juurde sõidab. "Tore on vaadata, et lapsed ei trügi bussi, vaid võtavad üksteise taha sappa," on laste distsipliin Tiinale meeldiv kogemus.

Lehmad tõstavad antennid katustele

Tasapisi kohaneb Põlvamaa neiu lihtsa eluga stepituulte meelevallas olevas külas, mille asutajaks olid kodumaalt 19. saj teisel poolel välja rännanud eestlased. "Saan oma igapäevased lihtsad jutud juba vene keeles räägitud," on töötamine venekeelses keskkonnas Tiinale heaks keelekoolituseks.

Elu Krasnodarkas, kust paljud perepead käivad Jaltas, Simferoopolis ja kaugemalgi ehitustöödel, sõltub loomadest. Tiina on juba harjunud kiiresti saabuva lõunamaise pimeduse, öise koerte kõnekoori ja hommiku alanuks kuulutavate kukkede, kanade ja hanede hõisetega.

Kell seitse hommikul ajab karjus lehmad ja lambad steppi. Lehmade jäetud koogid katavad teid. "Naersin ühel õhtul südamest, kuidas tumedapäine väike poiss Aleksandrovkas tänaval rattal väntas. Ümber lehmakookide käis tal tõsine slaalom."

Kooliteed vändates näeb Tiina hommikuti tee ääres inimesi piimalänikutega kollast piimaautot ootamas. Piimaraha võimaldab stepiküla peredel osta moodsamat kodutehnikat, küla vahel tiirutavad mõned uhked rolleridki ja SATi pannid kerkivad majade katustele. Tiina käis koos pensionipõlve pidava perenaise Ritaga ostmas SAT-TV antenni. Mikrolaineahi ja automaatpesumasingi on Rita majas uued asjad. "Rita loodab, et varsti näeme Eesti telekanaleidki," on kohalike ootusärevus Tiinatki nakatanud.

Katkise torustiku tõttu jukerdav veevärk ei võimaldanud veel uut pesumasinat proovida ja esimese suurema pesupäeva tegid Rita-Tiina veel vanamoodsalt õues pisikese masinaga ja käsitsi pestes. Aeg-ajalt võtab marutuul majadest elektrigi. Internetti pääseb Tiina suuremas keskuses Karmanis või koolis eesti keele klassis.

Eesti eluga hoiabki ta end kursis netist lehti lugedes. Harva sõidavad külla tares öömaja otsivad Eesti numbritega autod.

Suvine pikk põud kuivatas maa. Sügisvihmad ja kestev soojus pani rohu kasvama, sügis hiilib nüüd Krimmigi. Et puid pole, siis lehtede kolletamist ei näegi. "Lapsed on vaheajaootuses. Tares on mõnel õhtul gaasiküte juba sisse lülitatud. Vihmarajustel öödel on tunne, et tuul kisub anaklaasid eest. Kooli minnes tõmban juba rattasõiduks triibulised poolsõrmikud kätte. Peale vaheaega panen ratta kuuri," ootab Tiina oma esimest õpetaja-vaheaega, et teha koos kohaliku õpetajaga mitmepäevane reis Krimmiga tutvumiseks.

Murelikuks teeb Tiinat, et tema aastane tööviisa pole lõplikult jutti aetud. Kevadel ootab Tiina külla oma ema Kristit. "Jõuluks koju" tiimi sõbrad ja vend Rasmus ei välista võimalust Tiinat juba talvepühade ajal Krasnodarkas külastada.

Autor: MALLE ELVET
Viimati muudetud: 07/07/2009 14:41:08