Töötan välismaal (hetkel küll kaugtööl Võrus juba pea terve aasta), aga peaksin varsti ikkagi ka ise tööpostile kohale sõitma. Seetõttu olen uurinud, milline on minu võimalus enne minekut piisava ajavaruga vaktsiinisüst kätte saada, et mitte riskida haigestumisega ega ka istuda 10 päeva täiesti üksi oma toas, kust halvemal juhul „leitakse laip siis, kui see haisema hakkab”. Kahjuks on minul kui välismaise (aga ikkagi Euroopa) ravikindlustuse omanikul praktiliselt olematud võimalused saada vaktsiinisüst mingiski järjekorras. Ehk vaid kõige lõpus ning sedagi raha eest – olen rääkinud Hollandi saatkonnaga, perearstiga, Synlabiga, terviseametiga ja haigekassaga.

Sarnaselt mulle on ju paljud meie kandi inimesed ajutiselt või alaliselt välismaal töötanud või turismist sõltuvad ning ehk võimaldab õige otsus prioriteetide järjestamisel paljudel elu taas järjele saada. Sellega seoses järgmised mõtted.

Praegu räägitakse palju riskirühmade vaktsineerimisest, selle aluseks on risk haigestuda ja potentsiaalne haiguse raskus/mõju tervisele ja oht elule. Esirinnas on loomulikult meditsiini- ja hooldustöötajad, kelle risk nakatuda on suurim, ja vanemad ning teatud haigustega inimesed. Seejärel inimesed, kel on igapäevane kontakt paljude teistega, näiteks õpetajad.

Kui aga vaadata haiguse levimist, siis on see paljuski olnud seotud reisimise ja suurte kogunemistega (nt peod). Nii on loomulikult järgmise taseme riskirühmad need inimesed, kes töötavad välismaal või oma töökohustuste tõttu peavad reisima. Lisaks teenindav personal restoranides, kauplustes, hotellides, ürituste korraldajad jne. Kui nüüd on väidetud, et esirinnas olevatele riskirühmadele peaks järgnema riburadapidi teised, siis võiks võimalusel siiski vaktsineerida just nimetatud gruppe eelisjärjekorras. See on tähtis ka seoses viimasel ajal aktuaalseks tõusnud küsimustega eestlaste töötamisest Soomes ning ka seoses sportlaste liikumisega võistlustele, nt tulevad olümpiamängud. Arvestama peab ka ilma vaktsineerimata reisimisega kaasnevat suurt lisanduvat ajakulu seoses karantiininõuete täitmisega, mis sisaldab kulusid nii tööandjale kui töötajale.

Arvestades Euroopa liidu ja meie riikide aastatepikkusi ponnistusi Euroopa riikide tugevama ühtesidumisega ja vaba liikumisega, mille käigus ka paljud eestlased on ametis üle kogu Euroopa (ja terve maailma), siis aitaks seoses tööga reisivate ja reisijate teenindamisega tegelevate inimeste kiirem vaktsineerimine asju taas õigetele rööbastele juhtida.

 

 

Autor: KALEV KUKLANE, kagueestlane
Viimati muudetud: 28/01/2021 10:24:49