Foto: LLi arhiiv

Pottseppadel meie kandis tööst puudust ei tule ja seega on kindel, et puudega ahjukütmine talvel sooja saamiseks ei lõpe niipea. Kogenud kütjad, metsamehed ja pottsepad soovitavad kasutada ahjus ja pliidi all pigem tagasihoidlikuma kütteväärtusega puid – ja tingimata kuivi.

Metsaomanikud toovad küttematerjali oma metsast, teised peavad seda ostma küttepuude tegijatelt-pakkujatelt.

„Kõige olulisem on, et küttepuud oleksid kuivad,” ütles metsaomanik Rainer Kuuba, kes on siiani kasutanud kollete kütmiseks vaid oma 17 hektari suurusest metsast varutud puid.

Ta lisas, et mida raskem ehk tihedam on puit, näiteks tamm ja saar, seda kõrgem on puidu kütteväärtus. Kes kütab ainult tamme või saarega, peab arvestama, et võrreldes teiste puudega kütmisega tuleb ahju vähem halge panna.

Teisalt, nii väärt puuliikide nagu tamm ja saar kütteks kasutamine ei ole mõistlik, sest neist saab meisterdada palju vajalikke asju, mööblist toidunõudeni.

„Kui pean metsast väärispuu maha võtma, lähevad kütteks vaid oksad ja pehastunud osa tüvest, ülejäänu kasutan tarbepuiduna,” sõnas Kuuba. Ta lisas, et kui väärispuu kasvab metsas, kus tehakse tööstuslikku lageraiet, lähevad tammed või saared kahjuks küttepuidu hulka, sest nii väikest puidusortimenti ei vaevuta välja sorteerima.

„Küttepuudeks raiun peenemad kuivanud puud, jämedad kuivanud puud jätan püsti, et nende õõnsustesse saaksid linnud pesa teha. Erinevalt jämedatest kuivanud puudest kõdunevad peenikesed kuivanud puud metsas suhteliselt kiiresti ja metsaliikide jaoks neist suurt kasu ei ole, seetõttu ongi mõistlik kasutada peenikesi kuivanud puid kütteks,” rääkis metsandusharidusega Kuuba. Toore puu võtab ta metsast maha vaid siis, kui on vaja tarbepuitu ehitamiseks või müügiks. Nende liiga kõverad osad, mädanikuga kohad ja ladvad lähevad küttepuiduks.

Kuuba märkis, et puudega kütjad peaksid koju varuma küttepuid vähemalt kaheks, veel parem kolmeks aastaks. Muidu võib juhtuda, et kui kevadel on küttepuud otsas ja tahetakse järgmiseks talveks uusi osta, on võimalik saada ainult toorest küttepuitu, mis ei jõua sügiseks ära kuivada, kuid poolkuivanud puudega kütmine ei ole küttekehadele ega korstnale hea.

Puude ostmisel peaks lähtuma sellest, et toored puud tahavad kuivada vähemalt kaks suve. Kellel on kohe küttepuid vaja, peab kuivad ostma. „Ka pehastunud, kuid kuiv puu sobib kütteks, kuid kütteväärtus on väiksem ehk nendega kütmisel kulub puid rohkem ja tuhka tekib rohkem,” ütles ta.

Rainer Kuuba sõnul küttepuidust kagunurgas puudust ei ole. Piisavalt kasvab ka halli leppa, mis sobib küttepuiduks hästi seetõttu, et erinevalt teistest puuliikidest kuivavad talvel raiutud ja lõhutud lepahalud juba ühe suvega nii kuivaks, et nendega saab järgmisel talvel kütta. „Suitsusauna kütmiseks on lepp ikkagi kõige parem puuliik,” lisas ta.

Ostjad eelistavad lepapuid
Mõnistelane Peeter Tamm saab ahju panna oma metsa puid, kuid ta on küttepuid ka juurde ostnud. „Olen kolme meetri pikkuseid segapuid viie tihumeetri kaupa vahel ostnud, ise olen lõiganud ja lõhkunud,” rääkis Tamm. Ühest tihumeetrist saab 1,4 ruumimeetrit küttepuid. Viie tihumeetri hind koos kohaletoomisega on jäänud 160‒180 euro vahele.

„Oma maja koldeid kütan segapuudega,” ütles aastakümneid koduseid koldeid kütnud Tamm. Ta soovitab alati ahju kütta mõõdukalt: külmal ajal pigem kaks korda ja korraga vähem puid ahju panna, kui et üks kord suure sületäiega.

Endise metsamehena teab ta hästi, et saare- ja tammepuud on kõige suurema kütteväärtusega, nendega kütmine teeb liiga küttekolletele ja lõõridele. Kasepuu on samuti tugeva kuumuse andja, kuid mitte nii tugeva kui kaks esimest. „Ahju ja pliidi alla tasub kaskede kõrvale alati ka teisi puid panna,” soovitas ta.

Ettevaatlik tuleb olla ka mööblifirmadest ostetud klotsidega kütmisel, sest need on hästi kuivad ja nende põlemisel tekib tugev tuli.

Meil on ju veel ka näiteks kuusk ja mänd ning haab, lepp ja paju. „Üldjuhul on kuusk okslik ja kuna ta on ka vaigune, praksub koldes. Okslikkuse tõttu on kuusepuid raske kirvega lõhkuda,” iseloomustas Tamm ja lisas, et männipuud nii okslikud ei ole ja praksuvad ahjus kuusest vähem.

Ammust ajast on teada, et haavapuu puhastab korstnajalga. „Haab põletab korstnajalast pigi lahti,” sõnas Tamm. Haavapuu tahab tema sõnul kuivada kaks aastat.

Ta sõnas, et just praegu on õige aeg varuda tulevasteks kütteperioodideks puid. Metsast saab neid kergemini kätte, siis jõuab lõikamise-lõhkumise järel puud kevadtuulte saabumiseks kuivama sättida. Viimase aja soojad talved on näidanud, et igal talvel metsast puid välja tuua ei saagi.

Mida ostjad eelistavad? Võrumaal Viitkal elav Janek on küttepuid teinud ja müünud juba kümme aastat. „Aastatega on kuivi puid hakatud vähem tellima, selle taga on mitu põhjust: ühed kütavad elamist maasoojuspumbaga, teised õhksoojuspumbaga, kolmandad on hakanud puidupelleteid eelistama. Oma osa on selles ka, et linnas on inimeste puukuurid väikesed,” rääkis ta.

Janek märkis, et märgade puude ostmine vähenenud ei ole, sest kellel on suurem kuur või krunt, ostab korraga kümme ruumimeetrit. „Lepa kõrval müün ka kasepuud, meie inimesed eelistavad ikkagi leppa osta,” märkis ta.

Leppa hinnatakse mitmel põhjusel: see on traditsiooniline küttepuu, on veidi odavam ja kuivab kiiresti.

„Minul on kase ja lepa ruumi hinnavahe kolm eurot,” sõnas Janek. 30 cm pikkuse märja lepapuu ruum maksab 40 eurot. „Leppa kagunurgas jagub,” märkis ta.

Korstnapühkija: kõik ei küta kuivade puudega
Kanepi vallas elaval Heiti Pavlovil läheb seitsmes aasta korstnapühkijana. Ta ütles, et hoolsamad inimesed kutsuvad korstnaid ja truupe pühkima kord aastas.

Korstnapühkija kõige tihedam tööaeg on tema sõnul august, september ja oktoober, novembrist jääb juba tööd vähemaks. Suvel teeb ta küttekollete juures parandustöid, nagu ahjuuste juures kivide asendamine jne.

„Talvisel ajal kutsuvad korstnapühkija need, kellel on mingil põhjusel küttekolded jäänud varem pühkimata,” sõnas Pavlov. Teine põhjus, miks talvel truupe pühkima kutsutakse, võib olla selles, et päästeamet on usinalt töötanud.

„Kui truubid on pigitanud, on koldeid köetud mitte just kõige kuivemate puudega,” ütles Pavlov. Temagi sõnul on haavapuu korstna tohter ehk selle puhastaja. Tammel, saarel ja kasel on valus tuli, mis teeb vanadele kolletele liiga.

On ka neid, kes eelistavad truupe pühkida ise. Pavlov märkis, et korstnapühkija oskab ühenduslõõre, ahjuvõlve ja muudki kontrollida ning puhastada, sest kõik loetletud osad peavad korras olema.

Pavlov soovitab kollete kütmisel kasutada ühesuguse jämedusega puid, sest sel juhul põlevad kõik korraga ära ja ahju saab õigel ajal kinni panna. „Esimene puu risti alla panna, teised vahedega peale,” lisas ta.

Pottsepad: tellitakse kõiki küttekoldeid
Põlvamaa mees Toomas Maran on pottsepatööd teinud 15 aastat. Tema kätega on valminud ahjud, pliidid, kaminad ja lesod.

„Lõunaeestlastele meeldib leso, üheks põhjuseks võib olla see, et kuumal lesol on ju hea istuda, kuid võib ka see olla, et siitkandi majades on leso tavaks,” märkis Maran. Ta lisas, et kaminaid tellitakse vähem.

Tema sõnul eelistavad tellijad ikka tellistest küttekoldeid. „Potikivi peetakse kalliks, eriti kalliks peetakse glasuuritud potikivi,” tõdes Maran.

Rain Varik Võrumaalt Vastseliinast on üks pikima staažiga pottseppi maakonnas: ta on seda tööd teinud 27 aastat ja tänu aastatega lisandunud kogemustele mehel tööst puudust ei ole.

„Peamised tellijad on eraisikud, kes tellivad kõike, kuid pliite ja soojamüüre soovitakse teistest veidi enam,” märkis Varik. Temagi sõnas, et siitkandi inimesed eelistavad materjalina telliskivi ja peavad glasuuritud potikivi kalliks.

Tihedam töö algab aprillist ja kestab aasta lõpuni, sest inimesed soovivad jõuludeks oma elamises näha valminud küttekoldeid.

 

 

 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 28/01/2021 10:29:39