Meremäe jahimees ja jahiseltsi liige Üllar tundis end ja teisi legaalseid jäägreid puudutatuna LõunaLehes 21. jaanuaril ilmunud artiklist „Kodanik salaküttide pärast mures: varem oli meie kandis suurem kitsekari, nüüd plats puhas”. Artiklis kurtnud Heino juttu nimetas ta otsesõnu vandenõuteooriaks ning nentis, et sama mees on varemgi sarnaste kummaliste avaldustega silma paistnud.

Üllar palus infot konkreetse väidetava salaküttide tegutsemise paiga kohta ning uuris asja. Hiljem andis ta lehele teada, et kõik sealkandis saanisõitu teinud inimesed on teada ning kindlasti pole tegu salaküttidega.

Mis puutub metskitsede kadumisse, siis on jahimehel selle kohta mitu selgitust. Esiteks on piirkonnas nähtud hunte suisa keset küla jalutamas ning isegi üks õuekoer on pidanud elu lõpetama huntide kõhutäiena. „Ega rahvusloomale keegi kandikul toitu ette too,” nentis Üllar.

Lisaks tõi ta välja järgneva fakti: üks ilves vajab eluspüsimiseks 50-60 kitse aastas ja ei ole ilvestelegi Meremäe kant elupaigana võõras.

Jahimees Üllar märkis ka, et Meremäe jahtkonnale on pandud mullu suvel paika minimaalne kitsede – kes muide liigselt arvukana tekitavad ka parasjagu kahju nii metsas kui põllul – jahtimise limiit: sada isendit. Ning kui kitsesid jahitakse, siis eks kõlavad ka paugud – sealjuures igati seaduslikult.

„Loomulikult tehakse jahti pidades ka pauku ja ega kõik mehed pole snaiperid – saja kitse peale läheb minimaalselt sada lasku, enamasti rohkem,” resümeeris jahimees.

 

 

 

 

Autor: LL
Viimati muudetud: 04/02/2021 09:31:35